Jaanika blogi

F.I. Miller infost ja selle tähendusetusest

F.I. Miller infost ja selle tähendusetusest

F.I. Milleri võtab oma artiklis I=0 (Information has no intrinsic meaning) teadmusjuhtimise suhtes pigem skeptilise hoiaku.

Artikli peamised seisukohad
Milleri põhitees on see, et infol ei ole iseseisvat tähendust. Info on sümbolite kogu, millele tekib tähendus alles siis, kui inimene seda tõlgendab. Teadmist ja infot on hakatud valesti mõistma – teadmine on tähendus, mille inimene konstrueerib oma peas; info või sõnum, millega oma teadmist väljendada püüame, on aga tähenduseta ja ei taga koostaja kavatsuse või teadmise tõlgendamist soovitud kujul.

Infojuhtimine vs teadmusjuhtimine
Kui teadmusjuhtimise ja infojuhtimise suhe on teadmusjuhtimise kui uurimisharu üks keskseid küsimusi, siis Milleri jaoks ei ole probleem üldse selles. Tema leiab, et teadmust kui sellist ei saa juhtida ning teadmusjuhtimine termini ning distsipliinina on eksitav. Teadmus ei ole juhitav, sest see ei eksisteeri objektiivsena ja inimteadvusest eraldi.
Unustatakse, et niipea, kui inimene väljendab mingit oma peas olevat teadmist objektiivsete sümbolitega, muutub see teadmine infoks, millel ei ole iseseisvat tähendust. Tähenduse annab sellele infole uuesti sõnumi saaja, kes tõlgendab sõnumit aga oma taustast, teadmistest jms lähtudes ning võib sõnumile kavatsetud tähendusest hoopis erineva tähenduse omistada.
Infojuhtimist Miller selgesõnaliselt ei maini, kuid üldiselt arvab ta, et info käitlemise edu sõltub täielikult vastutustundlikest inimestest, kes infot kontekstist lähtuvalt tõlgendavad. Mis tahes ideede dokumenteerimine – olgu siis andmebaasi, käsiraamatu või intraneti puhul – on kasutu, kui kogutud infot tõlgendatakse valesti. Milleri jaoks on talletatud infost endast palju olulisem selle õige tõlgendamine; ta peab kohatuks, et väga palju rõhku pannakse infole ligipääsemisele, samas kui ligipääsust tunduvalt olulisem on info jagamine ja tõlgendamine.
Kuna Miller usub, et teadmusjuhtimine nii termini kui distsipliinina põhineb vääral arusaamal infost ja teadmisest, siis teadmusjuhtimist ei ole tema jaoks põhimõtteliselt olemas. Seega kaob ära vajadus teadmus- ja infojuhtimist teineteisest eristada või nendevahelisi seoseid välja tuua.

Milleri peamised järeldused ja soovitused
Miller toob välja oma seisukoha tähenduse päris mitme valdkonna jaoks, kus info vääritimõistmine ja vaatlemine tähenduse kandjana segadust külvab. Näiteks kommunikatsioon – me tihti eeldame, et meie sõnum ise kätkeb tähendust ning oleme segaduses, kui süütu e-kiri palju segadust tekitab. Eduka suhtluse võti on Milleri järgi suhtluspartneri tundmine/temast hoolimine sel määral, et püüda mõista, kuidas tema sõnumit tõlgendab. Ka kvaliteeditagamise kampaaniate, turvalisuse, koolituse ja õppimise ning hangete dokumentatsiooni puhul ei teadustata ettevõtetes, et juba neid sõnu (turvalisus, kvaliteet) mõistavad eri inimesed erinevalt. Hangete puhul on oluline, et hankedokumentatsiooni ja pakkuja vahel oleks piisavalt usaldusliku suhe, et nad saaksid info edastamisel sõnumite tõlgendusi võrrelda ja jagada.

Autori meetodid
Miller toetab oma peamiselt teiste autorite väidetega ning viidetega igapäevasele tööelule. Kuigi ta ei esita mingeid empiirilisi andmeid, on tööl käiva inimese jaoks tema näidetes (nt kuidas süütu e-kiri inimsuhetes kaost võib põhjustada) palju äratundmisrõõmu.

Kirjandus:
Miller, F. J. (2002). I = 0 (Information has no intrinsic meaning). Information Research, 8 (1). Loetud aadressil: http://www.informationr.net/ir/8-1/paper140.html

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *