Millega tegelesin?
Sellel nädalal jätkasin aktiivselt multimeedia koolituse ettevalmistamisega, millest oli natuke juttu minu praktikapäeviku eelmises postituses. Tegelesin töötubade struktuuri planeerimise, juhendajatega läbirääkimise ning ühisdokumentide toimetamisega. Ühest küljest palju individuaalset tööd, teisest küljest palju suhtlemist meili ja Skype’i teel ning ka näost-näkku. Nüüd aga koolituse ideest pisut lähemalt.
Koolitus on varasemate multimeedia koolituste eeskujul ülesehitatud nn teematubadena (Themenräume): koolitusel on mitu teemat, mida käsitletakse paralleelsete töötubade käigus. Töötoad on plaanis teha alati reede pärastlõunal 90-minutiliste sessioonidena – see on ainus aeg, kus meistrid (koolituse peamine sihtgrupp) ei ole liiga hõivatud tegevusega tööhallides.
Sihtgrupp jagatakse rühmadeks, nii et novembrikuu jooksul (st neli reedet) saab iga rühm osa võtta kõigi teemade töötubadest. Kuu aja lõpuks peaksid kõik meistrid saavutama käsitletud teemades sarnase taseme. Detsembrist algab asutuses heitlikuma graafikuga tööperiood ning seega sobib koolitusteks esialgu vaid november.
Planeeritud teemade arvu tuli aga paar korda muuta, kuna asutuse sees ei olnud rõhuasetused esialgu päris selged. Esimene variant oli jääda eelmisel koolitusel osavõtjatele enim huvi pakkunud nelja teema juurde ja pakkuda laiemat ülevaadet; teine variant oli piirduda kahe teemaga ning käsitleda neid põhjalikumalt. Mõlemal lähenemisel oleks sihtgrupi jaoks olnud oma head ja vead, nii et küsimus taandus eelkõige prioriteetidele. Lõpuks jäi aga läbirääkimistel peale kahe teema lahendus, nii et novembrikuu töötubade teemad on „Digitaalsete õppematerjalide koostamine“ ja „Sotsiaalmeedia“. Kahe teema eeliseks on see, et siis saab iga grupp ühe teemaga tegeleda kahe sessiooni käigus st teema käsitlemiseks on rohkem aega.
Mõlemad teematoad on olemas ka virtuaalselt Google Drive’is: kummagi teema jaoks on kaust abimaterjalide, töötoa dokumentatsiooni ja küsimuste jaoks. Küsimuste jaoks on dokument, kuhu nii osalejad kui juhendajad saavad kirja panna töötoa jooksul ja pärast seda tekkinud küsimusi-vastuseid.
Mis siis sellest?
Kuna tulen võrreldes oma praktikabaasiga väga väikesest ja paindlikust organisatsioonist, siis näen, kuivõrd oluline on lisaks erialateadmistele läbirääkimise ja enesekehtestamise oskus ning konkreetse asutuse elu-olu tundmine. Väga tähtis on ka asutuse liikmete ühine arusaam asutuse arengusuunast ning kolleegide valmidus pakkuda lisaks kriitikale konstruktiivseid lahendusi, sest ideaalset, veatut lahendust tavaliselt ei ole. Ühise arusaama kujundamisel tuleb alati ka kontrollida, et ühine arusaam on ikkagi saavutatud, mitte eeldada, et „nad ju teavad seda isegi“.
Kuidas edasi?
Järgmisel nädalal tegelen lisaks kommunikatsioonile koolituse osapoolte vahel edasi ka koolituse õppedisaini ja käsitletavate töövahenditega (seda koostöös teiste tiimiliikmetega). Konkreetsete lahenduste väljatöötamisel peaksin mõtlema samal ajal ka sellele, kuidas selgitada neid tõhusalt ka saksa keeles (mis minu jaoks on teine võõrkeel).