Jaanika blogi

Haridustehnoloogia praktika: eneseanalüüs nädal V

Haridustehnoloogia praktika: eneseanalüüs nädal V

Millega tegelesin?

Läinud nädal oli minu siinolemise aja üks intensiivsemaid, kuid samas kindlasti ka üks huvitavamaid nädalaid. Põhimõtteliselt möödus see peamiselt Bau-ABC Rostrupi meistritele (Lehrwerkmeister) suunatud multimeedia koolituse teise sessiooni ettevalmistamise tähe all. Koolituse ideest saab lähemalt lugeda sellest postitusest.

Esmaspäeval sõitsin nagu tavaliselt Bremenisse, et koos Bremeni ülikooli Technik und Bildung instituudi (ITB) meeskonnaga arutada, mis eelmise nädala reedel toimunud koolituse puhul läks hästi ja mida tuleks paremini teha. Samuti visandasime koos digitaalsete õppematerjalide teema eest vastutavate koolitajatega plaani järgmiseks sessiooniks. Otsustasime, et keskendume iseseisvate tööde (Goconqr-is valmistatud õppematerjal) ülevaatamisele ning uue teemana videotöötlusele Windows Movie Maker’is.

Nädala jooksul saime aga veel tagasisidet ning kohandasime plaane jooksvalt. See tähendas palju meilide saatmist, kõnesid Skype´is ja näost näkku. Kuna kaks meistritest koolitajat viibisid nädala esimesel poolel eemal, siis nendega kohtusin plaanide kooskõlastamiseks eraldi.

Lisaks pakkusin haridustehnoloogilist tuge eelmise töötoa teema kohta: käisin osavõtjatest meistrite juures tõrkeid lahendamas või õpitud töövahendit põhjalikumalt selgitamas. Innustust andis see, kui pärast konsultatsiooni inimese nägu muhedaks läks: märgina sellest, et ta asjast aru sai või avastamisrõõmu leidis.

Tegeleda tuli ka tehniliste probleemidega. Movie Makerit keskuse arvutiklassis selgus, et mõnel arvutil ei toimi programm nii nagu peaks. Samuti töötas programm võrdlemisi aeglaselt, kuna tegemist oli vanema tehnikaga.

Mis siis sellest?

Eelmise nädala töötubade tagasiside põhjal sain selgeks, et koolituse konteksti, sihtgruppi ja eesmärke arvesse võttes on vaja iga töötoa tegevuskava veel konkreetsemalt paika panna. Keskenduda tuleb tõesti vaid olulisele.

Kui mingit osa slaididel toodud infost ei jõua käsitleda, siis see üldse ära jätta, mitte proovida lõpus kiirustades veel läbi võtta. Kõrvalepõiked sellesse, mis kõik on võimalik (aga milleks parajasti aega pole), tuleb välja rookida – need ajavad osavõtjaid vaid segadusse. Sissejuhatav ja teoreetiline osa tuleb esitada lühidalt ja selgelt, et jääks piisavalt aega praktiliseks tegevuseks, aruteluks ning probleemide lahendamiseks. Koolituse käigus tuleb jälgida, et kõik osavõtjad jõuaksid tegevusega enam-vähem järgi – pole midagi hullemat kui masenduses osavõtja.

Äärmiselt olulised on ka tehnika testimine ja ettevalmistus. Seekord aitas mul Movie Makeri eelnev testimine arvutiklassi vältida palju ebamugavusi. Isegi kui keegi ütleb, et see programm töötab küll sellel arvutil, tuleb ikka alati ise üle kontrollida.

Kuidas edasi?

Kaks koolitussessiooni kahel novembrikuu reedel seisab veel ees. Püüan ikka meeles pidada saadud õppetunde, töötubade planeerimisel keskenduda vaid olulisele (ja seda ka teistele asjaosalistele meelde tuletada) ning eelnevalt testida nii tark- kui riistvara.

Tuleks tegelema hakata ka õpitut toetavate ja kinnistavate tegevustega, mis järgneks novembrikuisele seeriale. Kaaluda võiks näiteks kolleegilt-kolleegile, informaalsete kohtumiste sissetöötamist (selleks määrata tublimate seast tuutorid). Teine võimalus oleks kasutada sotsiaalmeediat ja luua arutelu jätkamiseks ja tööde eksponeerimiseks oma grupp või leht. Võimalusi on ise-enesest palju, kuid keeruliseks teeb asja sihtgrupi töö iseloom ja tihe ajagraafik.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *