Jaanika blogi

(Haridus)tehnoloogi kogemusest haridustehnoloogilise taristuga

(Haridus)tehnoloogi kogemusest haridustehnoloogilise taristuga

Haridustehnoloogiline taristu – mis see on?

Esmalt, mida tähendab üldse taristu haridustehnoloogi jaoks? Mõneti sõltub see ilmselt kontekstist, kus haridustehnoloog töötab – on see siis üldhariduskool, ülikool, koolitusasutus või ettevõte. Ent suure tõenäosusega seostab haridustehnoloog seda pikka sõnapaari arvutivõrgu ja -töökohtade, internetiühenduse, seadmete ja nende tarvikute, telekommunikatsiooniteenuste, andmekogude ja ning platvormidega, mis on eelduseks õppe- ja koolitustöö sujuvale läbiviimisele tehnoloogia toel. Sealjuures ei pruugi haridustehnoloogi rolli täitva inimese ametinimetus üldsegi „haridustehnoloog“ olla ning taristu, mille eest ta hoolt kannab, võib lisaks koolitusele ja haridusele veel paljusid muid eesmärke täita.

Kogemusest (haridus)tehnoloogilise taristuga väike-ettevõttes

Töötan ühes väikeettevõttes hoopis e-õppe arendajana ning mu kokkupuude haridustehnoloogilise taristuga on pisut omamoodi. Ühest küljest on see seotud taristuga ettevõttes kohapeal – näiteks interneti ühenduse pakkujaga suhtlemine, pilveteenuste seadistamine, seadmete (arvutid ja võrk, ühendused, varundusseadmed jne) korrashoid oma töö sujuvuse tagamiseks ja nendega seotud probleemide lahendamine jõukohases ulatuses. Väike-ettevõttes on igaüks ise oma IT-osakond ning osaleb ka ettevõtte IT-taristu korraldamisel kui seda vaja peaks olema. Rohkem vabadust, aga ka rohkem vastutust.

Näiteks olen tegelenud internetiteenuse tellimise ja teenusepakkuja valikuga. Esmalt tuli välja selgitada, millised teenusepakkujad on hoone oma võrguga ühendanud, nii et teenuse hind ikka mõistlik tuleks. Teiseks oli tarvis hinnata, milline allalaadimis- ja üleslaadimiskiirus vastab meie vajadustele ning seega milline pakett oleks mõistlik võtta. Hiljem, kui teenuse ülesseadjad kohale tulid, tuli nendega läbi rääkida ühenduste ja ruuteri paigutus ruumis, arvestades pistikute ja töökohtade asukohti.

Mikro-skaalal IT-taristuga on mul askeldamist näiteks siis, kui on tarvis ettevõtet mõnele messile esindama minna. Siis paneme tavaliselt koos kolleegiga paika, kui palju monitore, arvuteid ja/või tahvelarvuteid kaasa võtta ja millise kiirusega internet tellida. Lisaks mõtleme läbi, kust peaks ühenduskaabel messiboksi tulema ning kuidas ja millistele seadmetele on tarvis ühendust jagada.

IT-taristu osas kedagi juhendada on mul tarvis pigem siis, kui ettevõttesse tuleb uus inimene või praktikant. Vastavalt tulija eelteadmistele võib olla tarvis õpetada teda oma arvutitöökohta tundma: millised ühendused on tema arvutil (HDMI, USB, VGA) ja millised välistel seadmetel, mida töö käigus võib vaja minna (monitor, väline kõvaketas, väline DVD-lugeja), nii et ta neid vajadusel kokku ja lahti ühendada oskaks. Teiseks on tarvis uut meeskonnaliiget juhendada, kuhu ja kuidas tuleb oma tööd varundada (pilve või välisele kõvakettale), millisesse võrku oma seadmed ühendada ja muud sellist. Teist laadi olukorrad, kus kolleegidele taristu koha pealt abiks olen, tekivad tavaliselt siis, kui juhtun kontorisse hangitud uue printeri, teleka või muu seadmega lihtsalt ennem tutvust tegema kui teised.

Mõnes mõttes tuleb mul haridustehnoloogilise taristuga tegemist ka klienditoe pakkumisel. Selles kontekstis on pigem tarvis teada taristuga seotud üldiseid trende ettevõtte e-õppeteenuse kasutajaskonna hulgas – milliseid seadmed (laua-, süle- või tahvelarvuti, nutitelefon) on levinud ning millise internetiühendusega neid kasutatakse (nt wi-fi võrk ühistranspordis vs kaabelühendus). Nende suundumuste tundmine aitab paremini mõista ja lahendada teenuse kasutamisel esinevaid probleeme. Näiteks olukordi, kui kasutaja ei saa vaadata mingit multimeediasisu, sest tema seade ei toeta Flashi-tehnoloogiat. Kasutaja ise ei pruugi osata probleemi täpselt kirjeldada, küll aga oskab ta enamasti öelda, mis seadet ta kasutab. Eri seadmete tüüpiliste omaduste teadmine aitab seega probleemile kiiremini jälile jõuda ning palju aega kokku hoida. Kuigi seadmete puhul läheb pilt aga aina kirjumaks ning harva olen isiklikult kokku puutunud seadmega, millega parajasti probleem esineb. Seega tuleb enamasti pöörduda internetiavaruste ja foorumite poole, sest vähegi levinumate seadmete puhul on tavaliselt keegi kuskil kogenud sama probleemi.

Kogemustest, mis veel omandamata…

Nagu eelnevalt kirjapandust võib järeldada, on minu teadmised IT-taristust kasvanud järk-järgult vastavalt vajadusele. Seal ei ole olnud suuri hüppeid, vaid rida väikesi võite ja avastusi sedamööda, kuidas mul on õnnestunud (või ebaõnnestunud) ühte või teist taristuga seotud probleemi lahendada. Näiteks soovitada kasutajale brauserit, millega Flashi-sisu töötab ka iPadil; ühendada võrku tõrges arvuti või printer; saada jälile, miks mu arvuti üle võrgu LCD teleriga ei ühendu, kuigi peaks.

Samas ei ole mul siiamaani olnud võimalust omapead terviklikku IT-taristut üles seada, olgu siis isiklikuks tarbeks või mõne asutuse jaoks. Seega ei saa ma öelda, et mul oleks hea ülevaade, millistest osadest üks korralik IT-taristu koosneb, kuidas seda üles seada ning milliseid parameetreid sealjuures jälgida. Mul on küll teadmised üksikutest elementidest või teatud tegevustest, mis taristu ülesseadmisega kaasnevad, kuid need ei moodusta veel terviklikku süsteemi. Justkui lapitekk, millel on õmblused puudu, nii et seda päris tekiks ei saa veel pidada.

Teiseks arendamist vajavaks küljeks oleks kindlasti võime kiiresti muutuval digiseadmete maastikul (laua- , süle- ja tahvelarvutid, nutitelefonid jne) orienteeruda. Tahan ehitada terviklikuma teadmise eri seadmete võimalustest ja puudustest, nii et mul oleks lihtsam muutustega kursis püsida. Kõike seda ikka selleks, et otsustada, milliste olukordade ja eesmärkide jaoks millist tehnikat (ja tehnoloogiat) eelistada.
Seega on taristu-kursus minu jaoks igati vajalik erialane enesetäiendus.

3 thoughts on “(Haridus)tehnoloogi kogemusest haridustehnoloogilise taristuga

  1. Anneli M

    Nii värskendav on lugeda (haridus)tehnoloogilist kogemust muus valdkonnas, väljaspool haridusasutust. Siiani olen mõelnud, et see amet on väga koolikeskne. Väga positiivne on avastada, et haridustehnolooge on vaja palju laiemal pinnal. Pean ütlema, et lugedes sinu kogemust, tekkis aukartus ja austus sinu töö vastu. Mina ei saaks paljude sinu tööülesannetega hakkama. :)

    1. Jaanika Post author

      Mul on hea meel, et sain huvitavat lugemist pakkuda. Olen suuresti ise õppinud, nagu vette visatud kutsikas, kellel ei jää muud üle kui ujuma õppida. Usun, et sinuga juhtuks sellises olukorras sama. Kui probleem ise ära ei kao ja vanad nipid ei aita, siis pole muud võimalust kui tuleb asja lahendamiseks uusi trikke õppida.

  2. Birgy

    Eks enamus nii kasvabki üles. Koolist saadakse uusi mõtteid ja jagatakse kogemusi, aga lõpuks tuleb ikka ise neid nüansse pusida. Efektiivsuse mõttes soovitan valida kõige lihtsamad lahendused, sest kui sinul endal läheb aega 5 minutit, siis teistel kolleegidel 20 minutit. Keegi aga ei viitsi tegeleda asjadega, mis võtavad palju aega.
    See võib muidugi tähendada, et head keerulised lahendused võivad uksest välja lennata. Aga elu on selline, hea keerulise asemele mõtleb keegi varsti välja hea ja kerge lahenduse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *