Jaanika blogi

Magistritöö probleemipüstitus

Magistritöö probleemipüstitus

Praktilistel kaalutlustel loobusin magistritöö ideest, mis mul varasemalt meeles mõlkus ning otsustasin uurida oma huviobjekti (töökohal õppimine) pisut teisest vaatenurgast.

Kui võtan ühe lausega kokku probleemi, mida tahan uurida, siis esialgu kõlab see nii: kuidas luua töökohal õppimist toetavaid tehnoloogilisi lahendusi nii, et tagada juba eos kasutajate võimalikult suur omaksvõtt ning loodud vahendi võimaluste maksimaalne kasutamine?

Miks on see teema aktuaalne? Esiteks on täiskasvanute professionaalne areng ja elukestev õpe ühiskonna jaoks üha olulisemad. Seda nii vananeva rahvastiku, majanduskriisi kui ka kasvava nõudluse tõttu uute oskuste järgi (Euroopa komisjon, 2015). IKT-vahendite kasutamine oleks lahendus mitmele probleemile, mis tavaliselt täiskasvanuid õppimisel takistavad (näiteks ajapuudus). Teine aspekt asja juures on see, et probleemi lahendamiseks võib küll aruka ja kalli rakenduse luua, kuid sellest ei ole midagi kasu, kui sihtgrupp seda tegelikult kasutama ei hakka. Võimekate tarkvarasüsteemide vähene kasutamine ja omaksvõtmine töökohal on üsnagi laialt tuntud ja uuritud probleem (Ventakesh ja Davis, 2000). Usun, et suurem osa kontoritöö tegijatest oskab oma kogemusest meenutada mõnda tarkvarasüsteemi, mida ettevõttes rakendati töö tõhustamiseks, ühistööks või teadmiste talletamiseks-jagamiseks, kuid mis jäi lihtsalt seisma.

Teoreetiline baas vajab veel läbimõtlemist ja asjakohase kirjandusega tutvumist, kuid tehnoloogia omaksvõttu käsitleb laialt kastutust leidnud Technology Acceptance Model (TAM). Kuna täiskasvanud on juba osa mingist professionaalsest kogukonnast ning tehnoloogia omaksvõtmisel töökohal on olulised ka sotsiaalsed aspektid, siis võib teoreetilist tuge leida ka Lave’i ja Wengeri praktikakogukondade teooriast.

Töö oodatav tulemus, mõju ja uus teadmine: töö tulemusena näitaksin ühe juhtumi põhjal, kuidas töökohal õppimist toetava tehnoloogilise lahenduse loomisprotsess ja sihtgrupi roll selles protsessis võib mõjutada/mõjutab loodud lahenduse omaksvõttu ja kasutamist. Sellest oleks tulevikus abi teistele, kes sarnases kontekstis õppimist toetavat tehnoloogilist lahendust välja töötavad.

Märksõnad: workplace learning, technology acceptance, communities of practice

Kasutatud kirjandus:

Euroopa komisjon/EACEA/Eurydice, 2015. Adult Education and Training in Europe: Widening Access to Learning Opportunities. Eurydice Report. Luxembourg: Publications Office of the European Union.
Ventakesh, V., Davis, F., 2000. A Theoretical Extension of the Technology Acceptance Model: Four Longitudinal Field Studies. Management Science 46 (2), lk 186-204.

Link ülesandele

2 thoughts on “Magistritöö probleemipüstitus

  1. Teet Uuemõis

    Aktuaalne ja rakenduslik teema. Ma arvan, et siin on väga tähtis roll tööandjal, kes looks võimalused ka otseselt tööga mitte seotud objektide õppeks. Vastasel juhul võib kujuneda töötajates tööandja huvid, mis varjutavad vabat ja konnektiivset õpet. Ikka seesama põhimõte, et miks peaks töötaja töö koju kaasa võtma.

    1. jaanikahirv Post author

      Usun, et siin peavad mõlemad pooled olema mõistlikud ja heatahtlikud st mõistlik tööandja teab, kui oluline on töötaja mitmekülgne areng ja mõistlik töötaja ei kasuta seda kurjasti ära. Samas tööga seotud õppimist tööpaigal pean ma tänapäeval vältimatuks, sest päris paljudes sektorites on teadmised ja oskused, mida töö tegemiseks vaja, pidevas muutumises.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.