Mida kujutab endast Bau-ABC Rostrup?
Bau-ABC Rostrup on Põhja-Saksa ehitustööstuse koolituskeskus ja asub Alam-Saksi liidumaal Bremeni lähedal. Eesti mõistes sarnaneb see asutus kutsekoolile, kuid üks-ühele paralleeli tuua ei saa. Tegemist on ühe nn ettevõtteüleste koolituskeskusega (überbetriebliches Ausbildungszentrum), mis koos väljaõpet pakkuvate ettevõtete ja ametikoolidega moodustavad Saksamaal hästi-toimiva duaalse ehk õpipoisi-õppe süsteemi. Õpipoisi-poisi õppe puhul toimub osa õppest koolitusasutustes (ametikool ja koolituskeskus) ja osa ettevõtetes, kuid suuremat rõhku pannakse praktilisele tegevusele st õppele ettevõtetes ja koolituskeskuses. Esimesel aastal veedavad õpipoisid (Auszubildende) rohkem aega ametikoolis ja koolituskeskuses, kuid mida rohkem nad oskavad, seda rohkem aega hakkavad nad veetma ettevõttes. Aastas käib keskusest läbi sadu õpipoisse (kokku on keskuses kohti ca 550 koolitatavale).
Bau-ABC Rostrup tegeleb ehitajate (siseviimistlejatest kuni kanalisatsioonipaigaldajateni) väljaõpetamise ja täienduskoolitusega. Praktiliseks tööks on koolituskeskusel suured õppehallid, kus tulevased ehitajad meistrite (Lehrwerkmeister) käe all kaevavad, ehitavad täismõõdus puidukonstruktsioone, laovad müüre, manööverdavad suurte ehitusmasinatega jne.
2013. aastast alates on Bau-ABC Rostrup osalenud üle-euroopalises Learning Layers projektis. Layersi projekti eesmärk välja töötada tehnoloogiad, mis toetaksid informaalset õpet töökohal. Kolme aasta jooksul on ülikoolide teadlased ja teised projektipartnerid viinud Bau-ABC-s läbi koosdisaini töötubasid, intervjuusid ja vaatlusi, mille tulemusena on loodud töökohal õppimist toetavate rakenduste prototüübid või valmis rakendused.
Koolitusvajadus
Layersi projekti käigus loodud rakenduste pakutavate võimaluste tõhusaks kasutamiseks ei piisa vaid rakenduste olemasolust. Vaja oli arendada ka meistrite võimekust neid tehnoloogiad õppeprotsessi toetamiseks rakendada, kuna traditsiooniliselt ei ole ehitus väga digitehnoloogia-lembene sektor (siinkohal on muidugi erinevusi, olenevalt ehitussektorist). Seega viidi juba 2013. ja 2014. aastal Bau-ABCs läbi paar multimeedia koolitust. Enamasti olid need mõnetunnised, tööajavälised üritused reedel ja laupäeval, kus osalemine oli vabatahtlik. Sellisel kujul ei leidnud koolitused aga suurt osavõttu. Kujunes välja küll väike, digitehnoloogia-lembesem grupp, kuid suurem osa meistritest rakendas veebi- ja digitehnoloogia võimalusi mõõdukalt.
Kuna nende aga digitehnoloogia võimaluste rakendamist nähakse osana asutuse üldisemast strateegiast, otsustati korraldada multimeedia koolituste seeria, mis toimuks tööajal ning oleks vähem või rohkem kohustuslik. Selle koolituse konseptsiooni väljatöötamine ning koolituse koordineerimine oli minu kahekuise haridustehnoloogia praktika üks peamisi tegevusi.
Sihtgrupp ja selle eripärad
Koolituse sihtgrupiks oli kolm Bau-ABC Rostrupi osakonda: meistrid (Lehrwerkmeister), IT-osakond (EDV) ja täiendkoolituse osakond (WB). Kokku oli Bau-ABC Rostrupist kaasatud 38 inimest, kuid enamiku sihtgurpist moodustasid aga meistrid (29). Meistrite töögraafik on enamasti väga tihe ja nende tööpäev möödub tööhallides õpipoisse (tegemist on tõesti enamasti noormeestega) praktiliste ülesannete juures juhendades ja neil silma peal hoides. Rahulikku aega, kus nad rohkem kui paarkümmend minutit järjest saaks millegi muuga (näiteks õpiotstarbelise blogi pidamisega), on nende päevas vähe.
Meistrite oskused ja kogemused veebi- ja digitehnoloogia kasutamisel on seinast seina: 4-5 meistrit võis pidada digitaalmeedia aktiivseteks kasutajateks, suurem osa aga tundis, et neil ei ole selleks aega. Lisaks leidus ka meistreid, kes olid asja suhtes sügavalt skeptilised.
Projekti eesmärgid
Multimeedia koolituse eesmärgid:
1) õppimise ja õpetamise toetamine digitaalsete töövahenditega;
2) õpipoiste iseseisva õppimise toetamine;
3) kinnistada kõigi osalejate (meistrid, IT- osakond ja täiendkoolituse osakond) teadmisi digitaalsetest töövahenditest;
4) osalejate digipädevuste edasiarendamine.
Koolituse korraldus
Koolitusel oli kaks teemat: digitaalsete õppematerjalide koostamine ja sotsiaalmeedia. Need teemad olid välja valitud osavõtjate tagasiside põhjal eelnevatele koolitustele. Digitaalsete õppematerjalide teema all käsitlesime selliste töövahendite kasutamist nagu Goconqr ja Windows Movie Maker. Sotsiaalmeedia teema raaames tegelesime Facebooki ja WordPressiga.
Meistrite ajagraafikus oli nädalas vaid üks aeg, kuhu sai koolituse sobitada: reedeti kella 12.30st kuni 13.50ni. Koolitusseeria pidi ära mahtuma novembrikuu sisse, kuna detsembri ajagraafikusse poleks see enam sobinud. Niisiis planeerisime koolituse nelja paralleel-sessioonina (kõigil viiel grupil oli üheaegselt eraldi töötuba) igaks novembrikuu reedeks.
Sihtgrupi teiseks peamiseks sooviks oli, et grupid oleks väikesed ja koolitus võimalikullt praktiline. Seega jagasime sihtgrupi viieks rühmaks, nii et üheski rühmas ei olnud üle 7 osavõtja. Igal rühmal oli kaks koolitajat: üks Bau-ABC meister ja üks Bremeni ülikooli ITB (Institut Bildung und Technik) töötaja. (ITB oli Bau-ABC Rostrupiga seotud eelmiste multimeediakoolituste ja Learning Layersi projekti kaudu).
Iga grupp pidi kahel reedel tegelema sotsiaalmeediaga ja kahel reedel digitaalsete õppematerjalide koostamisega.
Projektimeeskond
- Neli koolitajat Bau-ABC Rostrupist (meistrid) koolitajatena
- Neli ITB teadlast/õppejõudu ja üks uurimisfirma Pontydygsu töötaja koolitajatena
- Üks Bau-ABC projektijuhtidest (minu praktikajuhendaja) kui koolitaja ja koordinaator ning mina kui peamine koordinaator
Bau-ABC nn edasijõudnumad meistrid olid kaasatud selleks, et hoida koolitust praktilisena, kuna nemad oskasid tuua reaalseid näiteid sellest, kuidas üht või teist töövahendit saaks didaktiliselt mõttekalt rakendada. Teiseks tahtsime võimalikult palju soodustada kolleegidelt õppimise ja teadmiste jagamise harjumust.
ITB töötajad tõi omalt poolt teoreetilise raamistiku ning aitasid kaasa teemade struktureerimisel enne igat sessiooni.
Suurem osa koolituse koordineerimisest (koolitajate koostöö organiseerimine, tehnika eest hoolt kandmine koos IT-osakonnaga, meeldetuletuste saatmine jm) jäi minu hooleks. Samuti osalesin materjalide (slaidid, juhised) koostamisel.
Taristu – füüsiline ja virtuaalne
Koolituse virtuaalseks taristuks oli ühine Google Drive’i kaust. Selles oli omakorda kaks alakausta: ühes valmistasid koolitajad ette materjale; teine oli osalejate jaoks, kuhu pandi valmis materjalid. Samuti oli kaustas küsimuste-vastuste dokument ning kaust kodutööde jaoks. Küsimuste-vastuste dokument oli mõeldud selleks, et kõik osalejad võisid nädala jooksul küsimusi kirjutada, nii et koolitajad saaks neile kohe jooksvalt või siis järgmises töötoas vastata.
Google Drive’i kausta jagasime lingi kaudu (saatsin osavõtjatele meilid) ja õigused seadistasime nii, et igaüks lingiga saaks toimetada. Jagamine kutsega oleks kaasa toonud liialt segadust, kuna see nõudnuks osalistelt Google’i konto loomist. See tegevus võtnuks aga koolitusel ebaproportsionaalselt palju aega ning ilmselt oleks mõni meister ka sellest keeldnud, kuna nad ei oleks soovinud oma andmeid naljalt jagada. Neid võimalikke probleeme kontode loomisel rõhutasid meistritest koolitajad ning kogesin seda ka ise individuaalkonsultatsioonide käigus.
Töötoad olid planeeritud praktilistena, seega oli igal osalisel tarvis arvutit. Ühe grupi paigutasime arvutiklassi, nii et nende pärast me muret ei tundnud (tõsi, hiljem osutus see üheks suurimaks mureks üldse). Teised osalised pidid ise kaasa tooma oma töö-sülearvuti. Peahoones, kus koolitus toimus, oli vaid üsna nõrk traadita interneti võrk, nii et koolituste ajaks tõi IT-osakond igasse ruumi kommutaatorid, kust jooksis ühenduskaabel iga sülearvutini.
Sülearvutid olid aga erinevad ja mõned vanemad ei saanud hakkama näiteks Movie Maker’is filmi renderdamisega. Arvutiklassiga oli aga see eripära, et see oli ülejäänud asutuse võrgust eraldi (asutus kasutab terminali-süsteemi). Kuna meilikliendina kasutati Outlooki, siis tähendas see, et osavõtajad ei saanud oma meilidele ligi – ebameeldiv üllatus, kui tuleb konto loomine mõnes veebipõhises keskkonnas kinnitada. Tõsi, see asi sai hiljem lahendatud Outlooki veebiäppi abil.
Õppetunnid
Mis tahes tehnoloogia või tehnoloogiaga seotud strateegia elluviimise edu sõltub heal juhul 10% tehnoloogiast ja 90% inimestest, nende vajaduste arvestamisest ning nende kaasamisest. Rakendus, mis endale näib väga kasutajasõbraliku ja lihtsana, võib kellegi teise jaoks tunduda võõras ning keeruline.
Määrava tähtsusega on kontkesti ja sihtgrupi ning selle probleemide tundmaõppimine. Näiteks võid avastada, et plaanitav koolitus ei saa saavutada soovitud mõju, kui ei tehta muudatusi asutuse üldisemas töökorralduses või taristus.
Suureks plussiks on see, kui sihtgrupile on võimalik isiklikult läheneda: koolituste vahepeal tegelesin ka individuaalse haridustehnoloogilise nõustamisega, mis tagasiside järgi oli osalistele väga oluline.
Kui lähed võõrasse asutusse, sea kahtluse alla oma eeldused selle kohta, kuidas miski toimib või mis on tavaline. Näiteks ära looda traadita internetiühenduse olemasolule või sellele, et oma meilidele saavad kõik igast internetiühendusega arvutist ligi. Inimesed kasutavad eri töövahendeid ja “tavaline” või “loomulik” on tegelikult kaunis suhtelised.