Jaanika blogi

Õpianalüütika kolmas seminar

Õpianalüütika kolmas seminar

Õpianalüütika kolmandas seminaris jätkasime esimese seminari järel ülesseatud õpianalüütilise süsteemi andmete analüüsi ning rääksime analüüsivõimalustest üldisemalt.

Esiteks käsitlesime põhjalikumalt küsimust, et milliseid andmeid õpisüsteemist tasub koguda. Olenevalt süsteemist saab koguda väga erinevat infot, muuhulgas näiteks õpieesmärkide kontrolli, õppimise juhtimise (kes ja kuidas õppimist juhib — õppija, õpetaja, kaasõpilased), toetamise, interaktsioonide struktuuri ning isegi reflektsiooni sügavuse kohta.

Samas reflektsiooni kohta tõdes õppejõud, et seda tuleb kasutada läbimõeldult – kuna reflekteerimine on aeganõudev, võib pidev reflekteerimisülesannete andmine teinekord õppimist hoopis pidurdada. Seega tuleb läbi mõelda, millal ja milliste ajavahemike järel relflektsiooniülesandeid kasutada.

Seminari teises pooles jätkasime andmete analüüsivõimaluste arutamist. E-õppe keskkonnas toimuvaid tegevusi tuleks analüüsida nende tähenduse põhjal (Pata, kuupäev puudub). Vastavalt uurimiseesmärgile on vaja andmed kategoriseerida – korrastatud andmeid saab paremini analüüsida ning suundumused ja mustrid tulevad selgemalt esile. Teinekord leiab sobiva kategoriseerimise raamistiku kirjandusest ja juba olemasolevatest teooriatest (näiteks Bales’i interaktsioonide kategooriad rühmaarutelu uurimiseks).

Mõnikord tuleb kategooriad välja lugeda andmetest endist. Nii tegime ka meie oma rühmaprojekti andmetega. Kuna andmeid oli mõõdukalt, siis oli ülevaate saamine lihtne. Lugesime oma rühmatöö andmetabeli läbi ja leidsime, et meie postitused saab jagada kolme suuremasse kategooriasse: „erialane“, „metaoskused“ ja „igapäevaelu“. Kategooriad märkisime olemasoleva andmetabeli veergude pealkirjadeks ning iga postituse jaoks märkisime „0“ nende kategooriate alla, kuhu see ei kuulunud, ja „1“ kategooria alla, kuhu see kuulus. Tõsi, mõne postituse puhul ei olnud kategooria määramine nii lihtne ja pidime pikemalt isekeskis arutama.

Lõpuks koostasime lehestiku eraldi lehel kokkuvõtva risttabeli. Kuna meie rühmas oli neli pedagoogi ja kaks muu eriala esindajat, siis püstitasime uurimisküsimuse „Millised erinevused esinevad muu eriala esindajate („töötajad“) ja pedagoogide postituste arvus kategooriate kaupa?“.

Kokkuvõtlikust tabelist lugesime välja, et „töötajad“ olid enim jäädvustanud erialaseid õpikogemusi ja teisele kohale jäid igapäevaeluga seotud õpikogemused. Pedagoogid seevastu olid jäädvustanud peaaegu võrdselt erialaseid ja metaoskustega seotud õpikogemusi ning igapäevaelu jäi tublisti maha. Samas oli meie andmehulk ja rühma suurus liiga väike ning tegevuse jälgimise aeg liiga lühike, et saadud tulemustest järeldusi julgeks teha.

Pata, K. (kuupäev puudub). Õpianalüütika: kuidas õpitegevused üksteist mõjutavad. Loetud aadressil: https://ifi7060.files.wordpress.com/2013/12/opianalyytika2.pdf

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.