Jaanika blogi

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: õpileping

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: õpileping

Teema
Õpikeskkondade ja -võrgustike puhul huvitab kõige enam õpikeskkondade kui süsteemide tõhusus ja omaksvõtmine, sealhulgas:
Miks ühed keskkonnad hakkavad toimima ja teised mitte? Kas õppijate omaksvõtt tähendab alati ka paremaid õpitulemusi?
Milliseid tegureid tuleb õpikeskkonna disainimisel arvesse võtta, et õppijad selle omaks võtaks? Kuidas teha nii, et hea disain leiaks ka edukat rakendust?
Kui palju funktsionaalust ja peaks üks õpikeskkond pakkuma, nii et seda oleks piisavalt, aga mitte liiga vähe ega palju?

Eesmärgid
Esiteks tahan, et oskaksin eristada tõhusat õpikeskkonda ebatõhusast ning tegema kindlaks põhjuseid, mis on nende edu/ebaedu taga. Teiseks peaksin ise suutma disainida õpikeskkonna, mis vastaks kasutajate vajadustele, soodustaks õpieesmärkide saavutamist ning pakuks asjakohast sisu/teavet. Kolmandaks soovin teada, kuidas õpikeskkonna loomisprotsessi kavandada ja juhtida.

Strateegiad
Alustuseks viin ennast kurssi teooriaga. Vaatan üle juba kogutud järjehoidjad Evernote’i märkmerakenduses (sinna olen lisanud järjehoidjad e-õppe ajakirjadest ja blogidest), loen õppejõudude soovitatud materjali ja otsin artikleid ülikooli kasutajaga ligipääsetavatest andmebaasidest.
Lisaks analüüsin erinevaid õpikeskkondi, nende tehnilist ja korralduslikku külge ning tõhususe näitajaid (populaarsus kasutajate seas, kasutajate hinnangud ja õpitulemused). Keskkondi, mida analüüsida, on lihtne leida – juba oma seminarides kasutame mitut virtuaalset keskkonda. Tõsi, analüüsiks soovitud andmed (nt kasutajate tulemused, hinnangud) ei pruugi alati kättesaadavad olla. Kolmandaks sammuks oleks ise kujundada üks õpikeskkonna mudel ja sellele tagasisidet koguda. Nagu ma aru sain, olekski see meie kursuse lõpuprojekt.

Vahendid ja ressursid
Teadusartikleid leian ülikooli raamatukogu kaudu ligipääsetavatest andmebaasidest. Praktiseerivate e-õppe loojate arvustusi ja artikleid saan lugeda nende blogidest ja veebiajakirjadest (olen varem jälginud selliseid allikaid nagu Learning Solutions Magazine, e-Learning Feeds ja Media and Learning news).
Erinevad õpikeskkonnad on ka lihtsalt ligipääsetavad – kasutame mitut virtuaalset keskkonda oma õppetöös, samuti olen paari avatud õpikeskkonna kasutaja.
Oluliseks abiks on kindlasti ka mõttevahetused kursusekaaslaste ja õppejõududega ning nende tagasiside.

Hindamine
Mina hindaks ennast lihtsa mõtteksperimendiga. Kujutan ette, et keegi palub mul disainida ja luua õpikeskkonna. Pärast kursuse läbimist ei tohiks mul selle peale külm jutt üle selja joosta, vaid peaks olema tunne, et ma enam-vähem tean, millest alustada, kuidas loomisprotsessi läbi viia ning kuidas jõuda välja tõhusa õpikeskkonnani.
Lisaks saan hinnata kursuse jooksul tehtud postitusi, blogides peetud arutelusid ning oma panust lõpuprojektis. Kui need on olnud asjakohased ning aidanud mul saavutada õpilepingus sõnastatud eesmärke, siis võin endaga rahul olla.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.