Jaanika blogi

Õppiv organisatsioon, õppimise liigid ja infokultuur

Õppiv organisatsioon, õppimise liigid ja infokultuur

Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus
Nagu teadmusjuhtimist, nii on eri autorid ka õppivat organisatsiooni määratlenud erinevalt. Siiski on nendel määratlustel palju sarnaseid jooni: rõhutatakse seda, et õppivas organisatsioonis on oluline nii iga liikme kui organisatsiooni areng tervikuna. Samuti soositakse avatust ning eesmärgipärast ja teadlikku uue teadmise loomist. Kõik see on vajalik muutuva keskkonnaga kohanemiseks. Üsna hästi määratleb õppivat organisatsiooni Ikujiro Nonaka. Tema sõnade järgi jäävad suure hulga tehnoloogiate ja tiheda konkurentsiga ebapüsival turul edukaks vaid need ettevõtted, mis sihikindlalt loovad ja levitavad uut teadmist kogu asutuses ning uut teadmist kiirelt ka tehnoloogiate ja toodetena rakendavad.

Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad
Õppiva organisatsiooni mõiste võttis esimesena kasutusele Peter Senge 20. sajandi viimase kümnendi alguses. Senge nägi õppiva organisatsiooni põhitunnustena ühist visiooni, selle liikmete meisterlikkuse ja mõttemudelite arendamist , meeskondlikku õppimist ja süsteemset mõtlemist. Hiljem tõusis õppiva organisatsiooni käsitlemisel tähelepanu keskpunkti organisatsiooni muutumine ning selle seosed organisatsiooni liikmete väärtuste, käitumise, praktikate ja õppimisega. Hilisemad strateegilised lähenemised õppivale organisatsioonile rõhutavad selle võimet uut teadmist edasi anda ning sellest ajendatuna oma käitumist muuta.

Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel
Õppivas organisatsioonis peetakse konkreetse oskusteadmise omandamisest olulisemaks tõlgendamisvõime arendamist ning täiesti uue teadmise loomist.

Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis
Teadmusjuhtimisel on oluline roll õppiva organisatsiooni kujundamisel ja toetamisel. Teadmusjuhtimise kaudu saab asutuse kui terviku mälu teha ligipääsetavaks kõigile töötajatele, võimaldades nii üksikisikutel kui organisatsioonil tervikuna paremuse suunas liikuda. Teadmusjuhtimine seisab hea selle eest, et töötajad pidevalt jagaksid parimaid praktikaid, saadud õppetunde, nõuandeid jne – see loob õppivale organisatsioonile iseloomuliku avatud ja koostööalti keskkonna. Samuti saab teadmusjuhtimise abil teha õppimisvõimalused töötajatele kättesaadavaks just siis ja seal kus neil on seda vaja, sulandades õppimise nende igapäevatöösse.

Haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel
Haridustehnoloogia tegeleb meetodite ja vahenditega, mis aitavad luua õppivale organisatsioonile iseloomuliku teadmiste-jagamise keskkonda. Ühest küljest heaseisab haridustehnoloogia teadmiste jagamist ja omandamist toetava infrastruktuuri eest (e-õppekeskkonnad, elektroonilised tugisüsteemid) ja teisest küljest seda toetavate praktikate eest (teadmise kodeerimise hõlbustamine, haridustehnoloogiline nõustamine).

Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine
Formaalne õppimine toimub selleks ettenähtud ajal, kohas ja viisil ning selle lõpetamisel antakse tavaliselt tunnistus. Formaalne õpe on kindla ülesehitusega ning võib teatud ulatuses olla kohustuslik (näiteks põhiharidus).
Informaalne õppimine seevastu on struktureerimata ja leiab aset juhuslikult igapäevaolukordades. Enamasti õppija selle tulemusi ei teadusta ning keegi selle eest tunnistust ei väljasta.
Mitteformaalne õppimine on vabatahtlik, kuid erinevalt informaalsest õppimisest planeeritud ning kindla ülesehitusega. Erinevalt formaalsest õppimisest on mitte-formaalne õppimine paindlik, õppijakeskne ja toimub loomulikus sotsiaalses kontekstis.

Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus
Infokultuur on osa organisatsioonikultuurist ja iseloomustab info liikumist, talletamist, suhtlust ja suhtlusvahendeid organisatsioonis. Ühest küljest on infokultuur seotud infotehnoloogiaga, teisest küljest väärtuste, normide ja praktikatega. Infokultuur mängib oma rolli organisatsiooni edukuses. Infokultuuri osadena käsitletakse näiteks nii ettevõtte sisekeskkonda kui koostööd teiste organisatsioonidega; infovoogusid; protsesse ja toiminguid; info ja infosüsteemide juhtimist.
Infokäitumine kirjeldab ümberkäimist infokanalite ja -allikatega, info otsimist ja selle kasutamist. Infopädevust võib vaadelda kui võimet leida, hinnata ja kasutada infot tõhusalt.

Kasutatud kirjandus
Dalkir, K. (2005). Konowledge Management in Theory and Practice. Boston, MA: Butterworth- Heinemann.
Virkus, S. (2015). II moodul: teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon. Formaalne ja informaalne õppimine. Infokultuur (pdf-fail). Loengukonspekt, loetud Moodle’i keskkonnas kursuse lehel.
Mandre, S; Virkus, S. (2011). Information Culture: finding, evaluating and selecting material (õpiobjekt). Loetud aadressil: http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20Management/Information%20Culture/

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *