Jaanika blogi

Teadmusjuhtimise komponendid

Teadmusjuhtimise komponendid

Teadmusjuhtimise sisemine struktuur tundub esmapilgul sama keerukas ja läbipõimunud kui selle uurimisobjekt – teadmus, mis lõppude lõpuks on olemas vaid teadja peas. Järgnevalt minu kokkuvõte teadmusjuhtimise komponentidest.

Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Teadmusjuhtimise süsteemid koosnevad teadmusjuhtimise mehhanismidest ja tehnoloogiatest. Nende süsteemide sihiks on informatsiooni ning teadmiste parema haldamise ja kasutamise kaudu suurendada konkurentsieelist ning soodustada innovatsiooni. Vastavalt teadmusjuhtimise protsessidele jaotuvad ka teadmusjuhtimise süsteemid teadmushõive, teadmuse jagamise ja teadmuse rakendamise süsteemideks.

Teadmushõive süsteemid keskenduvad nii asutuses juba olemasoleva teadmise kui asutusevälise teadmise põhjal uue teadmise loomisele ja sünteesile. Need süsteemid toetavad sotsialiseerumise ja kombineerimise protsesse. Ühelt poolt on teadmushõive süsteemi heaks näiteks kliendisuhete juhtimise süsteemid (CRM), teiselt poolt mõistekaardid (teadmise modelleerimise vahend). Elektrooniline teadmushõive süsteem koosneb tüüpiliselt andmeallikast, andmebaasi serverist, teadmistebaasist, andmekaeve algoritmide tarkvaramoodulitest, tulemuste hindamise süsteemist ja kasutajaliidesest.

Teadmuse jagamise süsteemid toetavad teadmuse või vaiketeadmuse edastamist teistele inimestele. Tüüpilised teadmiste jagamise süsteemid on kasulike õppetundide süsteemid, aruandebaasid, hea praktika andmebaasid ja teadmiste lokaatorsüsteemid; vaiketeadmiste puhul praktikakogukonnad. Praktikakogukond on mingi kindla valdkonna praktikute kogukond, kes loob suhted selleks, et kogemusi jagada, ning loob oma tegevuse käigus jagatud ressursse. Sellistes ühendustes toimuvat kogukondlikku õppimist iseloomustavad õppimise situatiivsus, kaudne osalus ja vaiketeadmus.

Teadmuse rakendamise süsteemid toetavad inimesi teiste kogutud teadmuse rakendamisel. Sinna alla kuuluvad ekspertsüsteemid, otsuste vastuvõtmise süsteemid, nõuandvad süsteemid, diagnostikasüsteemid ja tehnoabisüsteemid. Ekspertsüsteemid on elektroonilised süsteemid, mis matkivad eksperdi otsustusüsteemi ja nn vestlevad kasutajaga. Väiksemad ekspertsüsteemid toimivad “kui…siis” vormis reeglite põhjal, suuremad kasutavad freime. Ekspertsüsteemid toimivad edukalt siiski vaid kitsaste valdkondade puhul; keerukamate valdkondade puhul kipuvad sellised süsteemid muutuma aga liialt aeglaseks.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiad on infotehnoloogilised lahendused, mis tegelevad teadmuse (mitte info) juhtimisega. Sinna hulka kuuluvad näiteks ekspertsüsteemid, repositooriumid, andmebaasid jne.

Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate seotus

Teadmusjuhtimise süsteemid tegelevad teadmusjuhtimise teadmusjuhtimise protsessidega ja jagunevad seega sarnaselt protsessidele teadmuse hankimise, -hõive, – jagamise ja -rakendamise süsteemideks. Teadmusjuhtimise süsteemid omakorda hõlmavad vastavale protsessile ja süsteemile iseloomulikke teadmusjuhtimise mehhanisme ja tehnoloogiad. Näiteks teadmuse hankimise süsteemid võivad mehhanismidena sisaldada koosolekuid, konverentse ja ühisdokumentide loomist; tehnoloogiatena aga andmebaase, videokonverentse, foorumeid jne.

Kaastudengitega reaalse asutuse teadmusjuhtimist uurides tõdesime siiski, et vahel võib üht või teist tehnoloogiat või mehhanismi vaadelda mitme teadmusprotsessi osana. Näiteks koosolekul toimub ühest küljest teadmuse hankimine, kuid samas ka teadmuse jagamine.

Kasutatud kirjandus
Virkus, S. (2015). IV MOODUL: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid (pdf-fail). Loengukonspekt, loetud Moodle’i keskkonnas kursuse lehel.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *