Jaanika blogi

Ülevaade vaatluspraktikast

Ülevaade vaatluspraktikast

Nagu eelmises postituses kirjeldatud, on minu praktikabaasiks ehitajate ettevõtteülese koolitusega tegelev kutseõppeasutus Saksamaal Alam-Saksi liidumaal. Praktikabaasis viibitud pooleteise nädala põhjal võin öelda, et põhimõtteliselt ei ole selles asutuses ametikohta, mis vastaks Eestis enam-vähem väljakujunenud haridustehnoloogi rollile (kuigi vajadus selle järgi on olemas).

Seega annan ülevaate sellest, kuidas haridustehnoloogilised ülesanded (nagu neid Eestis tavaliselt käsitletakse) selles asutuses on jaotunud ja kes neid täidavad. Ka sellise olukorra jälgimine on olnud mulle väga õpetlik.
Kõige lähemalt olen näinud asutuse projektijuhi tööd – tema pädevusse jäävad erinevad koolitusprojektid ja nii riigisisene kui rahvusvaheline koostöö teiste koolitusasutuste, institutsioonide ja erialaühendustega. Koolitusprojektide hulka kuuluvad näiteks ka multimeediakoolitused nn meistritele (Lehrwerkmeister), kes siin igapäevase õppetööga tegelevad.

Koolitusruumides tehnika ettevalmistamisega (mis võib olla haridustehnoloogi ülesannete hulgas) tegelevad siin IT-osakonna spetsialistid (tarkvara) ja majatehnikud (riistvara). Nemad kontrollivad koolitusruumide varustuse (arvutid, projektorid jne) enne iga seminari üle ja lahendavad jooksvalt tekkinud riist- ja tarkvaraprobleeme. Selles aspektis on töövood väga hästi organiseeritud ja ootamatusi tuleb ette mõõdukalt.

Haridustehnoloogilist nõustamist ja tuge multi- ja sotsiaalmeedia ning teiste digivahendite kasutamisel õppetöös saavad koolitajad (meistrid) peamiselt aga teineteiselt, kui üksikud koolitused välja arvata. Seega kolleegidelt õppimise võimalust kasutavad meistrid võimaluste piires maksimaalselt. „Võimaluste piires maksimaalselt“ sellepärast, et kuna nad juhendavad päev läbi suurte masinate, terariistade ja muu tehnikaga töötavaid noormehi, siis vaba aega muuks tegevuseks on napilt. Nii teadjamatel, kes oma oskusi tahaks jagada kui vähem-teadjamatel, kes hea meelega juurde õpiks. Siinkohal oleks igati omal kohal haridustehnoloog, kes saaks meistreid individuaalselt ja paindlikult nõustada ning digitehnoloogiate rakendamisel õppetöös järjekindlalt toetada.

Tehnoloogilised vahendid, mida kasutatakse haridustehnoloogiliste funktsioonide täitmiseks, võib jagada kaheks: esiteks haldusvahendid ja teiseks õpisisu haldamise/edastamise vahendid. Õpilaste andmete (isikuandmed, hinded, ülesanded, osavõtt jne) haldamiseks kasutatakse saksakeelset haldussüsteemi – sealjuures ei ole tegemist õpihaldussüsteemiga, vaid laiemalt asutuse tööprotsesside korraldamiseks mõeldud programmiga. Lisaks õpilaste andmetele säilitavad koolitajad seal ka töölehti läbiviidavate projektide kohta. Need töölehed tehakse ühtse vormi ja ülesehitusega ning prinditakse õpipoistele tööplatsil vaatamiseks välja.

Ligikaudu neljandik koolitajatest paneb õpisisu üles ka oma WordPressi blogidesse. Samuti kasutatakse suhtluseks ja erialase info jagamiseks Facebooki gruppe. Lisaks kasutavad meistrid õppematerjalide valmistamisel eriala-spetsiifilist (nt raalprojekteerimise) tarkvara.

Kuna haridustehnoloogi ülesanded on jaotunud erinevate inimeste vahel, siis päris üks-ühele ma oma pädevusi võrrelda ei saa. Koolitusprojektid selles asutuses on kahtlemata palju keerulisemad, kui need, millega seni olen tegelenud: rohkem osapooli, kõrgemad nõudmised, pretensioonikam sihtgrupp, keerukad infrastruktuuri-probleemid. Koolitajate nõustamisega nende taset, vajadusi ja senist suhtlust arvesse võttes tuleks ma toime võrdlemisi edukalt. Koolitusklasside riist- ja tarkvara hooldamisel IT-spetsialistide tasemel küll ei küündiks, kuid seadmete töövalmiduse kontrollimise ja lihtsamate probleemidega saaks hakkama.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.