Uuringu eesmärgid
5. – 16. oktoobrini viisin oma praktikabaasis Bau- ABC Rostrupi koolituskeskuses Saksamaal koolitajate ehk meistrite (Lehrwerkmeister) hulgas läbi uuringu, et saada teada:
1) milline on nende varustatus nutiseadmetega (tööandja poolt),
2) kui palju kasutatakse IKT-võimalusi õppetöös,
3) milliste digitaalsete töövahendite osas (sotsiaalmeedia, digitaalsete õppematerjalide loomise vahendid jm) soovitakse ennast täiendada.
Laiemalt võttes oli uuringul kaks ajendit. Esmalt oli tarvis koguda infot (eelteadmised, ootused) eelseisva meistritele suunatud multimeediakoolituse tarvis (lühikesi multimeedia koolitusi on keskuses ka mõnel korral varem läbi viidud). Teiseks oli vaja välja selgitada, millised on riistvaraline valmisolek Bau-ABC meistrite osalemisel välja töötatud informaalset õppimist toetava äpi (Learning Toolbox) laiemaks kasutuselevõtuks.
Kontekst
Olukorrast arusaamiseks on vaja üht-teist teada Bau-ABC Rostrupi ja meistrite töö kohta. Bau-ABC Rostrup on Põhja-Saksa ehitustööstuse ettevõtteülene koolituskeskus ning keskuse olemuse kohta võib lähemalt lugeda sellest postitusest. Lõviosa meistrite tööst on õpipoiste juhendamine praktiliste ülesannete käigus, mida tehakse suurtes tööhallides. Kuna Bau-ABC Rostrupi pakutavate erialade valik on väga lai, ulatuvad need ülesanded puitkarkasside ehitamisest müüride ladumise ja kanalisatsioonitorude paigaldamiseni.
Meetod
Uuringu meetodiks oli poolstruktureeritud intervjuu. Seda mitmel põhjusel.
Esiteks, kuna meistrid on väga hõivatud praktilise tegevusega tööhallides, oli elektrooniliselt saadetud küsimustikul vähe võimalusi nende tähelepanu pälvida.
Teiseks oli uuringu läbiviija kui värskelt saabunud praktikant sihtgrupiga veel vähe tuttav. Kolmandaks soovisin lisaks faktilisele infole saada ülevaadet ka IKTga seotud hoiakutest ning personaalse lähenemisega tekitada plaanitava täienduskoolituse vastu rohkem huvi.
Vastused dokumenteerisin käsikirjaliste märkmetena, et arvuti toetamiseks sobiva pinna puudumine ei oleks takistuseks intervjuu läbiviimisel.
Valim
Bau-ABC Rostrupi 29 meistrist viisin intervjuu läbi kokku 24 meistriga (83% sihtgrupist ). Viis meistrit viibis intervjuude läbiviimise ajal puhkusel või ei olnud muudel põhjustel kättesaadavad.
Uuringuküsimused
Intervjuu sissejuhatuseks tutvustas intervjueerija lühidalt intervjuu peamist eesmärki (ettevalmistus multimeedia koolituseks).
Eesti keelde tõlgituna olid uuringuküsimused järgnevad (intervjuud toimusid saksa keeles):
1. Milline on teie töötelefon?
- Kui tegemist on nutitelefoniga, siis kas see on iPhone või Androidi-seade?
2. Kui suurel osal teie õpilastest on nutitelefon?
3. Mis operatsioonisüsteemiga nutitelefon on enamasti teie õpilastel?
4. Kas võtsite osa varasematest multimeedia koolitusest?
5. Milliste digitaalmeediavaldkondade vastu (nt sotsiaalmeedia, äpid, digiõppematerjalide loomise vahendid) ise huvi tunnete?
6. Kas kasutate oma töös digitaalmeedia vahendeid?
- Kui kasutate, siis milliseid?
7. Milliseid tegevusi teie töös annaks digitaalmeedia vahendite abil paremini teha?
Intervjuu struktuur ja pikkus tegelikkuses varieerusid tublisti, olenevalt konkreetse intervjueeritava vastustest. Vajadusel täpsustasin küsimusi, tõin näited vms. Analüüsimiseks kandsin vastajate andmed ja vastused Exceli tabelisse.
Analüüs
Tööandja poolt oli nutitelefon küsitletud 24 meistrist kolmandikul (8 meistril). Enamasti oli selleks mõni Samsung Galaxy mudel, paaril meistril oli ka iPhone. Ülejäänud meistritel oli töötelefonideks tavalised Nokia mobiilid, millega sai küll interneti kasutada, kuid mis nutiseadmeks kindlasti ei kvalifitseeru.
Kõik küsitletud meistrid olid ühel meelel, et mõne üksiku erandiga on peaaegu kõikidel õpipoistel nutitelefonid (enamasti Androidi-seadmed) olemas. iPhone’ide osakaalu hinnang kõikus mõnest üksikust kuni 20% -ni.
Küsitletud 24 meistrist veidi alla poole (11 meistrit) oli vähemal või suuremal määral varasematel multimeedia koolitustel osalenud.
Kõige enam tundsid küsitletud meistrid huvi blogide vastu (8 meistrit ehk 33% küsitletutest). Nende hulgas oli ka meistreid, kes blogi tegemisel juba osalesid, kuid soovisid oma teadmisi täiendada. Populaarsuselt järgmised teemad olid autorivahendid (mainiti 5 korral) ja digitaalsete testide loomise vahendid (mainiti 4 korral). Autorivahendite puhul peab muidugi välja tooma, et meistrid ise seda terminit ei kasutanud, kuid nende kirjeldatud funktsionaalsust õppematerjalide loomisel pakuvad enamasti just autorivahendid.
Õppetöö toetamiseks kasutati kõige enam blogisid (8 meistrit ehk 33% küsitletutest) ja Facebooki lehekülgi (6 meistrit ehk 25% küsitletutest). Nii blogisid kui Facebooki lehti haldasid sama või sarnase ala meistrid (nt teedehitus, puitehitised, allmaatööd vms) tavaliselt paari peale. Peale Facebooki ja blogide mainiti erinevaid eriala-spetsiifilis äppe ja programme.
Kuus meistrit ehk neljandik küsitletutest ei kasutanud otseselt õppetöö toetamiseks üldse digivahendeid. Samas kasutas mõni neist näiteks Youtube’i või Whatsappi enda erialaseks täiendamiseks ja kogemuste jagamiseks kolleegidega.
Üle kolmandiku (7 meistrit) ei osanud välja tuua konkreetseid võimalusi digivahendite rakendamiseks. Ülejäänud meistrid tõid üsna võrdselt esile veebipõhiseid teste eksamite ettevalmistusena ja erialast blogi kui tugi- ja kordamismaterjali (mõlemat võimalust toodi esile kolmel korral). Samuti mainiti paaril korral interaktiivseid ülesandeid (näiteks tööohutuse või ehitusplatsi ettevalmistamise kohta) ning olemasolevate materjalide kättesaadavamaks muutmist digitaliseerimise abil.
Järeldused
Analüüsitulemuste põhjal võib öelda, et selleks, et nutiseadmetele mõeldud rakendusi süsteemselt (õppe)töö toetamiseks kasutada, tuleks meistrite varustatust nutiseadmetega tunduvalt parandada.
Multimeedia koolituse jaoks oluline järeldus on ka see, et sihtgrupp on üsna erinevate eelteadmiste ja -kogemustega: ligi kolmandik meistritest kasutab digivahendeid juba võrdlemisi aktiivselt, kuid ülejäänud kaks kolmandikku tagasihoidlikult, kui üldse. Huvipakkuvamate teemade hulka kuuluks esmajoones blogipidamine (siin võib oletada aktiivsemate kolleegide eeskuju mõju), seejärel autorivahendid ja testide loomise tööriistad.