Jaanika blogi

Haridustehnoloogia praktika: eneseanalüüs nädal VI

Haridustehnoloogia praktika: eneseanalüüs nädal VI

Millega tegelesin?

Läinud nädal algas harjumuspäraselt sõiduga Bremenisse. Eesmärgiks, nagu ikka, kohtuda kolleegidega Bremeni ülikoolist ITBst (Institut Bildung und Technik) ja vaadata kriitilise pilguga üle eelmisel reedel toimunud kolmas multimeedia koolituse sessioon. Manöverkritik, nagu sellist ettevõtmist saksa keeles nimetatakse. Ülejäänud nädal möödus peamiselt koordineerivate tegevuste, meeldetuletuste saatmise ning kõnelustega meistritest koolitajatega Bau-ABCs.

Juba pärast teist koolitussessiooni olid koolitajad märkinud, et gruppide huvid tublisti varieeruvad. ITB poolelt kaasategevad koolitajad leidsid, et seega oleks parem, kui iga gruppi juhendavad edasi samad koolitajad – siis saavad kõik tegevused ikka lõpuni viidud. See tähendanuks eemale liikumist koolituse algsest ideest, et teema vahetudes liiguvad grupid uude ruumi ja uute koolitajate juurde.

Näiteks olid sotsiaalmeedia teemaga alustanud grupid näidanud üles suurt huvi blogide vastu, nii et koolitajad soovisid seda oma gruppide programmi sisse lülitada. Samas oli selge, et digitaalsete õppematerjalide teemaga alustanud gruppide kavasse see teema enam sisse ei mahuks.

Ühest küljest oli ITB koolitajate ettepanekul iva sees: loomulikult on õppijad enamasti eri huvide ning tasemetega ja seda tuleks koolituse läbiviimisel arvestada. Ent teisest küljest läks see vastuollu koolituse algse eesmärgiga ühtlustada osavõitjate tasemeid ja pakkuda kõigile teatud digivahenditega ümberkäimiseks sarnased baasteadmised. See oli olnud sihtgrupi üks olulisemaid soove ning lihtsustanuks edasise koolitus- ja digivahendite strateegia paikapanemist. Nüüd muidugi rääkis ka osa sihtgrupist iseendale vastu.

Koolitajate vahetumine, nagu alguses plaanitud, oleks aidanud ka ühtlustada koolituse taset – st siis ei sõltunuks õppija kogemus liialt ühe koolitajate-paari karismast ja oskusest teemaga ümber käia. Selles suhtes oli neljal koolitajapaaril tahes-tahtmata erinevusi.

Kuna olen seda meelt, et häid tulemusi võib saavutada ka eri lähenemistega, kui tegijad asjas kindlad on, siis andsin koolitajate soovile järgi. Sisimas küll kahtlen, kas see oli koolituse eesmärke silmas pidades õige samm. Eks see selgub mõne nädala jooksul.

Mis siis sellest?

Läinud nädala õppetund: olgu see siis koolitus või mõni muu suurem ettevõtmine, kõiki õnnelikuks teha ei saa. Kellegi jaoks isiklikult või mõne väiksema grupi jaoks võinuks asjad olla ikkagi teistmoodi. See ei ole küll mingi uus tõdemus, kuid tuleb siinses kontekstis taas hästi esile.

Teiseks, kuigi koolituse tegemisel tuleb lähtuda sihtgrupi vajadustest, võib ka sihtgrupp või selle osa vahepeal meelt muuta või endale vastu rääkida. Ühtedele oleks meeltmööda üks strateegia, teistele teine. Populaarne otsus ei pruugi alati olla hea otsus.

Kuidas edasi?

Alustuseks oodata ja tähelepanelikult vaadata, kas esialgsetest eesmärkidest kõrvalekaldumine oli tark otsus või mitte. Gruppide ja mõne koolitaja jaoks oli see ehk lihtsam lahendus, kuid ma ei ole kindel, kas see oli parem lahendus pika-ajalisi eesmärke silmas pidades.
Järgmine kord tuleks mul asjaosalistega ettepanekuid strateegia muutmiseks tõsisemalt analüüsida: kellele ja kui palju see pikas perspektiivis tegelikult hea on.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.