Jaanika blogi

Kuidas toimiksin haridustehnoloogina…

Kuidas toimiksin haridustehnoloogina…

Töötan väikeses ettevõttes e-õppe arendaja ja kuigi mu roll ei ole päris see mis koolitus- või haridusasutuse haridustehnoloogil, leidub siiski ka ühisosi. Kuidas lahendaksin alljärgnevaid haridustehnoloogi töös ettetulevaid olukordi?

Uus tehnika asutuses
Kuidas edastada kasutamispädevus ühelt inimeselt teisele? Palju oleneb kindlasti sellest, mis seadmega on tegemist ja kellele see töös tõesti kasulik või vajalik on. Samuti sellest, kui palju on inimesi, kellel tarvis seadet tundma õppima ning kui keerukaid operatsioone neil on vaja sellega teha. Näiteks kui 20 inimest asutuses saavad uued tahvelarvutid ja neil varasem kogemus nutiseadmetega puudub, kaaluksin sissejuhatavat koolitust ja väikest tugisüsteemi, näiteks intraneti leht korduvate küsimustega või tublimatest kolleegidest tugiisikutega (lisaks haridustehnoloogile). Kui tegemist on uue printeriga, kus kasutajatel peale printimise ja paljundamise muud pole teha tarvis, piirduksin kõigile hõlpsalt kättesaadava kasutusjuhisega.

Kolleegide motiveerimine koolitustest osa võtma/taristut kasutama
Olgu see uus taristu (seade, veebikeskkond vms) või koolitus, siis sihtgrupis motivatsiooni tekitamiseks peaks asjale lähenema mitmest küljest. Esiteks võiks näidata, et uus taristu või koolitusel õpetatav oskus on tõesti kasulik ja teeb elu lihtsamaks. Või siis aitab paremini eesmärke saavutada. Teiseks tuleks näidata, et asi ei ole nii hull kui paistab (hirm, et tegemist on millegi keerulisega võib näiteks uue tehnika puhul pelgust tekitada). Võimalusel tuleks läheneda kas või mõnele inimesele (aktiivsematele suhtlejatele või autoriteetidele) meeskonnas personaalselt ja neid asja kasulikkuses veenda. Nii hakkab sõna levima.

E-keskkonnad
Ettevõte, kus töötan, kasutab ühe ja sama teenusepakkuja meiliteenust ning pilvepõhist andmete talletamise lahendust. Töö korraldamisel kasutatakse meil ka Toggl.com ajalogisid ja Trello keskkonda. Viimast küll hiljuti vähe, kuna selle tõhusus vähenes – mitte sellepärast, et töövahendil endal midagi viga oleks olnud, vaid pigem sellepärast, et sinna kogutud ülesanded jäid ühel või teisel põhjusel täitmata. Siit tõdemus, et kuigi töövahendi või taristu kasutusmugavus on oluline tegur selle kasutuselevõtmisel, siis tihti on selle lõpliku (eba)edu põhjused hoopis inimestes, nende hoiakutes ja käitumismustrites.
Kuigi aeg-ajalt tuleb meil meeskonnas kõne alla, milliseid keskkondi ja kuidas oma töö organiseerimiseks kasutame, jäävad tehtud järeldused mõnikord vaid kohalolijate peadesse (ilmselt väikese kollektiivi tavaline viga). Seega teadmusjuhtimise koha pealt on meil veel arenguruumi.

Analüüsida? Jah
Oma töö analüüsimist pean ma väga vajalikuks. Kuigi vahepeal võib tunduda, et tööd on liiga palju selleks, et aega maha võtta ning tagasi vaadata, tuleb seda siiski teha. Miks? Sellepärast, et võib selguda, et nii mõni tegevus on hoopis ebavajalik või seda annaks teha vähema vaevaga. Või et mõni tegevus ei anna oodatud tulemust ning asjale tuleks läheneda teistmoodi. Minu jaoks oma tööle kriitilise pilgu heitmine ikka aeg-ajalt kaasa toonud sammu paremuse poole. Näiteks tõhusama töövoo või parema õppedisaini.

Ka taristu kasutamist tuleks vahel analüüsida – võib näiteks selguda, et makstakse igakuist tasu tarkvara/riistvara eest, mida keegi ei kasuta. Või et mõni tegevus venib alati nii pikale sellepärast, et taristus on kitsaskohti.

Kuid nagu iga asjaga, ei tohiks ka analüüsimisega liiale minna – olgu siis analüüsi all oma töö või taristu. Kui näiteks oma töö analüüsile kulub rohkem aega kui tegeliku töö tegemisele (spetsialisti puhul), siis on ilmselt midagi paigast ära. Teiseks tuleks valida ka hetke, millal nn tibusid lugeda – mõni tööprotsess või taristu vajab aega hoo sissesaamiseks.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.