Jaanika blogi

Taas õpilepingust: mis tehtud, mis tegemata

Taas õpilepingust: mis tehtud, mis tegemata

Kursuse lõpp on lähenemas, seega läksin tagasi algusesse ja vaatasin üle septembris tehtud õpilepingu. Nagu ikka ambitsioonikalt seatud eesmärkide puhul, olen saavutanud osa neist, kuid teiste puhul tuleb veel tööd teha:

Esiteks tahan, et oskaksin eristada tõhusat õpikeskkonda ebatõhusast ning tegema kindlaks põhjuseid, mis on nende edu/ebaedu taga. Teiseks peaksin ise suutma disainida õpikeskkonna, mis vastaks kasutajate vajadustele, soodustaks õpieesmärkide saavutamist ning pakuks asjakohast sisu/teavet. Kolmandaks soovin teada, kuidas õpikeskkonna loomisprotsessi kavandada ja juhtida.

Esimese eesmägi olen põhimõtteliselt saavutanud. Usun, et kui keegi paluks mul analüüsida mõnda õpikeskkonda ning kindlaks teha selle ebaedu või edu põhjused, siis teaksin, kust ja mida otsida. Oskaksin tähelepanu pöörata keskkonna eri aspektidele alates selle sobivusest sihtrühma iseloomu ja eesmärkidega kuni tehnilise teostuseni.

Teise ja kolmanda eesmärgi olen saavutanud poolikult. Mul on küll ettekujutus, millest lähtuda ühe õpikeskkonna ülesehitamisel, kuid ma ei ole seda praktiliselt läbi teinud ega ka teoreetilise mõtteharjutusena kirja pannud. Seega ei ole ma kindel, kui edukalt ma ühe õpikeskkonna disaini ja loomisprotsessi juhtimisega toime tuleksin: reaalse töö käigus olen õppinud, et mida vähem kogemust, seda rohkem erinevad algne plaan ja tegelik tööprotsess ning tulemus. Mitte et see alati halb oleks —plaanid peavadki võimaldama kohandumist muutuvate oludega. Kuid samas pean ma siiski oskama vahendeid tõhusalt kasutada ja töökäiku õigel suunal hoida.

Kursuse käigus olen rakendanud pea kõiki esmases õpilepingus välja toodud strateegiaid ja vahendeid, alates teadusartiklite lugemisest kuni mõttevahetusteni õpingukaaslastega. Tõsi, ma ei ole küll teinud mõne konkreetse õpikeskkonna formaalset analüüsi, kuid erinevate kursuse ülesannete tarvis oleme vaadelnud õpikeskkondi nii ühe kui teise nurga alt. Oleme ajaveebides arutlenud nii õpikeskkondade pigem tehnoloogilise (veeb 2.0 tehnoloogiad, standardid) kui ka rohkem sotsiaalse külje üle (personaalsed õpikeskkonnad, õpivõrgustikud). Väga kasulik on olnud teiste postituste lugemine, sest nagu ikka, vaatab igaüks teemat oma nurga alt ja pöörab tähelepanu erinevatele asjadele. Terviklikuma arusaamise kujunemisele aitab kaasa ka see, kui mõni teema jookseb ühe või teise nurga alt läbi ka muudes ainetes (nt õpihaldussüsteemid).

Kokkuvõtteks võin öelda, et olen saavutanud ligi kaks kolmandikku kursuse alguses seatud eesmärkidest. Ülejäänu saavutamine nõuab õpikeskkondade loomise protsessi teooria uurimist ja veel enam, selle rakendamist reaalses elus. Teoreetilise materjali leidmine ei ole kuigi keeruline, kuid võimaluse, aja ja vahendite saamine ühe õpikeskkonna loomiseks algusest peale ei pruugi nii lihtne olla. Ent ka selles pole miskit võimatut, tuleb vaid silmad-kõrvad lahti hoida.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.