Jaanika blogi

Õppimine ja veeb 2.0 tehnoloogiad

Õppimine ja veeb 2.0 tehnoloogiad

Võib öelda, et veeb 2.0 tehnoloogiad on nüüdseks üsnagi lahutamatu osa interneti kasutamise kogemusest — näiteks vistutatud Youtube’i videote vältimiseks peaks üks aktiivne veebikasutaja küll kõvasti vaeva nägema. Sealjuures on veeb 2.0 rakendustel kindlasti ka suur potentsiaal õppimise ja õpetamise kontekstis.

Praeguseni olen veeb 2.0 kasutanud vaid isikliku inforuumi rikastamiseks ja korrastamiseks. Nagu ikka, osutub mõni töövahend tõhusamaks kui teine vastavalt sellele, kui hästi see sobib minu elu- ja tööviisi ning info tarbimise harjumustega. Peaks mõne rakenduse kasutuselevõtt langema kokku muude muutustega minu elus (näiteks ülikooli astumisega), võib see viia infokasutusmustrite muutumiseni.

Üheks minu parimaks veeb 2.0 vaimus abivahendiks on veebisisu kogumise rakendus Evernote. Kasutan seda nii tööelus kui õpingutes: talletan Evernote’i järjehoidjaid juhenditele ja lõikeid erialastest artiklitest; koostan konspekte ja töövookirjeldusi jne. Kui vaja, jagan valitud märkmeid teiste asjaosalistega. Evernote’i kasutajaliides võimaldab infot hästi hoomata; samuti saan märkmetele lisada metaandmeid, et neid hiljem lihtsalt leida. Minu jaoks on oluline ka see, et Evernote’il on olemas nii nuti-, veebi- kui ka desktopi-rakendus, mille vahel toimub automaatne sünkroniseerimine. Seega ei ole ma oma „andmebaasist“ lahus ka juhul, kui internetiühendus katkeb.

Vookogudest olen kasutanud desktopi-rakendust FeedDemon. See põhineb RSS tehnoloogial ja nagu vookogud ikka, võimaldab veebilehtede uudisvooge koondada ja rühmitada, artikleid märksõnadega varustada, jagada ning lemmikuid valida. Samas postikasti maandunud uudiskiri pälvib minu tähelepanu siiski paremini kui FeedDemoni värskendused. Võib-olla sellepärast, et uudiskirja on (enamasti) lihtsam hoomata ja sealt asjakohasemad palad valida. Kontrollimaks, kuivõrd asi sõltub konkreetsest rakendusest, katsetasin ka vookogu Feedly.

Feedly kasutajaliidese disain on puhtam, kaasaegsem ning aitab silmal infot paremini haarata. Miinuseks (minu isiklikust seisukohast) on desktopi-rakenduse puudumine: kuna hoian veebilehitsejas isegi palju tööjärge ootavaid aknaid lahti, siis eelistan keskse tähtsusega infot eraldi rakendustesse suunata, nagu see näiteks Evernote’i puhul toimib.

Ühisjärjehoidjatega mul varasem kogemus puudub — linkide kogumiseks kasutasin seni Evernote’i. Seepärast proovisin ühisjärjehoidjate rakendust Delicious. Ühisjärjehoidjate folksonoomiline ja sotsiaalsem suunitlus avab palju uusi võimalusi: näiteks mõne hea eksperdi „inforuumist“ osasaamiseks või vajaliku info otsimiseks märksõnade järgi, mida sarnase huviga inimesed selle infokillu tähistamiseks kasutavad.

Kuidas ja kui palju veeb 2.0 rakendusi õppetöös ning koolitamisel kasutada, sõltub väga palju olukorrast. Avatud ajaveebikursuste puhul saab neid vahendeid kahtlemata laiemalt rakendada kui suletud keskkondades ja konfidentsiaalsetel sisekoolitustel. Samas koolitus- või õppekontekstist olenemata on veeb 2.0 vahendite tundmine väärtuslik metaoskus, mis aitab nii kooliõpilasel kui täiskasvanud juurdeõppijal infot kiiremini leida, organiseerida ja jagada.

Seega võiks iga koolitaja/õpetaja oma õppijaid ning eriala tundes jagada õppijatele lisaks aineteadmisele ka nippe info leidmiseks ja õppimise tõhustamiseks. Näiteks tuletan ma siiamaani tänutundega meelde ühte inglise filoloogia õppejõudu, kes meile esimesel semestril alustuseks õpetas, kuidas Google’i otsingut kui keelekorpust kasutada. Või tõlkepraktikantide orienteerumiskursust, kus õppisin MS Wordi ja Windowsi operatsioonisüsteemi kiirklahve kasutama. Sellised töövahendite kasutamisoskused on enamasti ülekantavad ka teistesse kontekstidesse ning tulevad õppijatele kasuks mujalgi kui vaid konkreetses aines/konkreetsel koolitusel.

Kahjuks ei mahu ma siin käsitlema kõiki seminari ülesandes esile toodud tehnoloogiaid, kuigi teema on lai ja põnev. Õpianalüütikaga seotud tehnoloogiad, nagu TinCan, vääriks eraldi teema staatust.

3 thoughts on “Õppimine ja veeb 2.0 tehnoloogiad

  1. Jana Liiv

    Olen vägagi nõus viimases lõigus kirjutatuga. Üritasin ka enda gümnaasiumi õpilastele õpetada, kuidas infot leida, töödelda, struktrueerida ja kaardistada. Selle peale tehti tihti suured silmad, et milleks on ajaloo- või ühiskonnaõpetuses taolisi teadmisi vaja, õpime parem fakte jne. Minu meelest näitabki see seda kui puudulikud või raamidesse surutud võivad aineõpetajate teadmised info haldamise osas olla.

    1. jaanikahirv Post author

      Usun, et hiljem on su õpilastel nende oskuste üle väga hea meel. Näiteks kas või paljud tööandjad annavad tänapäeval tööle kandideerijatele lahendada ülesande, mille puhul edu sõltub enamasti sellest, kui hästi sa vajaliku info üles leiad ja seda esitada oskad. Rääkimata tegelikust tööst: sama palju kui see, mida sa juba tead, loeb tihti ka see, kui hästi oskad sa vastuseid leida sellele, mida sa veel ei tea või ei oska.

  2. Kristina Asuküla

    Feedlyl on tegelikult olemas ka Windowsi desktop Menere näol, kuid tegemist on suhteliselt algelise programmiga, mis jääb oma võimaluste poolest konkurentidele kõvasti alla. Hetkel ongi ka minu jaoks veebipõhiste vookogude kõige suuremaks miinuseks desktopi puudumine (vabavaraline).

Leave a Reply to jaanikahirv Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.