Jaanika blogi

Õppimise toetamise mudelid ja näited

Õppimise toetamise mudelid ja näited

Selle nädala loengumaterjali lugedes tekkis mul mõnus äratundmisrõõm, mis tuleb ikka siis, kui näed õpitavas teoorias midagi, mida töö käigus oled juba kogenud. Oli hea lugeda, et kaasajal ei eeldata enam, et õpetaja teab rohkem kui õpilased; olulisem on hoopis õpetaja oskus aidata õppijatel muutuda ennastjuhtivaks ning suunata nende ühistööd (Pata 2013). Ühesõnaga vaadeldakse õpetajat pigem kui õppimise toetajat.

Ka ülesanne oli seekord pisut teistmoodi: õppimise toetamise mudelite rakenduste näiteid tuli otsida hoopis kursusekaaslaste ja enda varasematest postitustest. Hea võimalus saada põhjalikum ülevaade teiste kirjutatust.

Näitena treenimisest võiks käsitleda Inge kirjeldatud õpistsenaariumi. Treenimise puhul jälgib õpetaja õppijat, annab talle tagasisidet ja vihjeid, et õppija suudaks ülesande võimalikult täiuslikult lahendada (Pata 2013). Inge kirjeldab treenimise protsessi poistekoorile uue repertuaari õpetamisel mahlakalt kui laulu keerulisemate kohtade „nühkimist“ ja „puhastamist“.

Ettenäitamise ja jäljendamise toetamismudeli näite võib leida ühest Maiga postitusest. Ettenäitamise ja jäljendamise mudel on üsna intuitiivne: õpetaja näitab, kuidas käituda ja õppijad jäljendavad. Maiga sattus konnektiivset MOOCi otsides hoopis ühele traditsioonilisemale keelekursusele, kus näiteks kuulamisülesanded seisnesid võõrkeelsete dialoogide kordamises ja õpetaja häälduse, rõhuasetuste jne jäljendamises.

Kognitiivse õpipoisi toestamismudeli rakendust võib näha ühes minu enda postituses Coursera programmeerimiskursuse kohta. Kognitiivse õpipoisi mudelis alustab õpetaja õppijatele sobivast probleemülesandest, näitab selle ette ja seejärel vähendab aegamööda oma toetust (Pata 2013). Lõpuks peaksid õppijad oskama teadmist rakendada eri situatsioonides. Nii ka Coursera kursusel: alguses lahendati programmeerimisülesanne õppejõudu jäljendades; kodustes töödes ettelahendatud osa hulk üha vähenes ning ülesanded anti teistsuguste eluvaldkondade kohta.

Toestava suunamise näidet otsisin kursusekaaslaste blogidest pikalt, kuid lõpuks head näidet ei leidnuki. Pata (2013) järgi teab õppija toestava suunamist vajas olukorras, mida ta tahab teha, kuid ei saa veel ülesandega iseseisvalt hakkama – selleks on tal vaja toetajat. Tuge pakutakse seda vähem, mida enam paranevad õppija oskused iseseisvalt toime tulla. Toestamisel tuleb tähelepanu pöörata nii sisu mõistmisele, õppija enesejuhtimisoskustele kui ka emotsioonidele. Aimata võib, et toestava suunamise protsessi kasutati Aeti kirjeldatud digiajastu õpetaja koolitusel. Seal tuli osalistel veebipõhise ühistööna koostada koolituskava. Aet kirjeldab, et rühmaliikmete tasemed olid erinevad ja töö läks kiirelt käima tänu kogenud rühmakaaslastele. Seega võisid kogenumad rühmaliikmeid teisi toestavalt suunata, kuid seda Aet otseselt välja ei too.

Pata, K. (2013). Loeng 7: õppimise toetamine ja haridustehnoloogilised rakendused [pdf-fail]. Loetud aadressil:
https://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/loeng7.pdf

One thought on “Õppimise toetamise mudelid ja näited

  1. Teet Uuemõis

    Ega neid piirjooni polegi lihtne erinevate toetavate õppeviiside vahel tõmmata. Sinu näide hashtagitamisest Tallinna Ülikooli konverentsil ei jää toestavast õppimisest kuigi kaugele maha.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.