Jaanika blogi

Rühma uuring: kui palju rakendavad haridustehnoloogia tudengid õpitut töös?

Rühma uuring: kui palju rakendavad haridustehnoloogia tudengid õpitut töös?

Meie kaheinimeseline grupp otsustas rühmatööna otsida vastust lihtsale, kuid meie jaoks olulisele küsimusele: millisel määral rakendavad haridustehnoloogia esimese kursuse tudengid õpitut oma töös?

Uuringuid ülikoolis õpitu rakendamise kohta töökohal

Ülikoolis õpitu rakendamist töökohal on uuritud mitmeti. Eesti kontekstis viis näiteks Kährik (2007) läbi õppekavade toimimise uuringu. Lisaks õppekorraldusele, õppemeetoditele, edasiõppimisvõimalustele jm uuriti ka õppekavade väljundit tööturule. Meetodina kasutati põhistatud teooriat ja andmete kogumiseks viidi läbi fookusgrupiintervjuud kokku 160 bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilase, õppejõu ja programmijuhiga.

Tõenäoliselt annavad parema ülevaate õppekava mõjususest (educational effectiveness) töökohal rakendamise mõttes siiski sellised uuringud, kus andmeid kogutakse ka töökohal. Näiteks Johnson ja Thomas (2004) uurisid UK ja Lõuna-Aafrika ülikoolide arengupoliitika ja -juhtimise õppekava mõjusust võttes kriteeriumiteks üliõpilaste professionaalse võimekuse ja selle, kuivõrd nad suutsid õpitu rakendamisega esile kutsuda muutusi oma organisatsioonis. Sealjuures võeti arvesse nii õppekava, üliõpilase kui ka tema töökoha tasandit. Uuringus kasutati kombineeritud meetodit: esiteks viidi läbi küsitlused nii üliõpilaste (345 vastanut) kui ka nende ülemuste seas ja teiseks viidi läbi põhjalikumad juhtumiuuringud 18 üliõpilasega.

Huvitavaks näiteks on ka Jordani, Colemani, Hardy ja Hughes’i uuring (1999), kes ei hinnanud küll õppekava, vaid täiendkursuse rakendamist töökohal. Nende huviobjektiks olid spetsiaalse täiendkoolituse läbinud õed ja meetodiks pooleksperimentaalne uuring. Koolituse läbinud õdedelt koguti andmeid enne koolitust ja kuus kuud pärast koolitust. Andmete kogumiseks viidi läbi nii eel- kui järeltest, poolstruktureeritud intervjuud kui reaalsed vaatlused töökohal, et näha, kuivõrd koolitusel osalenud õed oma tööpraktikaid tegelikult muutsid.

Kursuse rühmatööna läbiviidud uuring

Meie rühma uurimistöö eesmärk oli teada saada, millisel määral kasutavad praegused I kursuse haridustehnoloogia õppekava üliõpilased seni õpitut oma töös.

Uurimisküsimused:

  • Millisel määral kasutavad haridustehnoloogia üliõpilased saadud teadmisi oma töös?
  • Milliseid õpitud teadmisi kasutatakse kõige rohkem?

Meetod ja vahendid
Tegemist oli evalvatsiooniuuringuga. Evalvatsioon on protsess, mille käigus kogutakse infot mingi programmi või poliitika kohta, et leida erinevused oodatavate ja saavutatud tulemuste vahel (Pata, 2007).

Evalvatsiooniuuringuid on kahte tüüpi:

  • formatiivne evalvatsioon – keskendub töös olevatele projektidele/programmidele, et hinnata meetodite ja protseduuride sobivust;
  • summatiivne evalvatsioon – uurib, mingi programmi või projekti mõju ja tulemusi (Kasmel, s.a).

Antud uuringu puhul oli tegemist summatiivse evalvatsiooniuuringuga, sest uuriti just õpingute mõju: kas ja millisel määral kasutavad üliõpilased õpitud teadmisi/oskusi tööalaselt.

Uurimistöö valimiks olid esimese kursuse haridustehnoloogid. Empiiriliste andmete kogumiseks kasutati veebipõhist ankeetküsimustikku (Google Forms). Küsimustik koosnes nii kinnistest (valikvastused, Likerti skaala) kui lahtistest küsimustest (täpsustavate näidete, põhjenduste küsimine). Küsimustikus oli kokku 9 küsimust, et saada vastused võimalikult paljudelt üliõpilastelt (pikema küsimustiku korral oleks vastanute arv olnud palju väiksem). Küsimustik koostati nii, et osad küsimused olid nö kontrollküsimused, et saada võimalikult täpset infot.

Tegemist oli pilootküsimustikuga, mille täiendamine ja küsitluse põhjalikum läbiviimine annaks väärtuslikku infot õppekava arendajatele ja õppejõududele.
Kui antud küsimustik viia läbi koos vaatlustega näiteks kohe peale lõpetamist ja kahe aasta pärast, saaksime lisaks infot muutuste kohta tudengite käitumistes (Kirkpatricku 3. tase). Antud pilootküsimustikuga hinnatakse pigem Kirkpatricku esimest taset (reaktsiooni).

Tulemused esitlusena


Rühmatöö rollide jaotus

Uurimisküsimused – Kristina (koostas), Jaanika (täiendas).
Küsimuste koostamine – Jaanika (koostas), Kristina (täiendas).
Küsimustiku loomine Google Formsis – Kristina
Küsimustiku jagamine valimile – Jaanika (meili teel) ja Kristina (Facebookis).
Tulemuste analüüs: Kristina (kasutatavuse kokkuvõte, joonis) ja Jaanika (põhjenduste ja näidete kokkuvõte).
Esitluse koostamine ja ettekanne: Jaanika ja Kristina.
Reflektsioon uuringust: Jaanika (varem tehtud uuringute ülevaade) ja Kristina (antud uuringu lühiülevaade).


Kasutatud kirjandus

Johnson, H & Thomas, A. (2004). Professional capacity and organizational change as measures of educational effectiveness: assessing the impact of postgraduate education in development policy and management. Compare: A journal of comparative education, 34(3), lk 301–314. doi:10.1080/0305792042000257149

Jordan, S., Coleman, M., Hardy, B. & Hughes, D. (1999). Assessing educational effectiveness: the impact of a specialist on the delivery of care. Journal of advanced nursing, 30 (4), lk 796 – 807.

Kasmel, Anu. (s.a) Programmide/projektide hindamine. Loetud aadressil: http://www.salutare.ee/files/ettekanded/X%20Hindamine.pdf

Kährik, Allan (2007). Õppekavade toimimise uuring. Loetud projekti “Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse” veebilehel http://www.ut.ee/lykka/orb.aw/class=file/action=preview/id=303473/%D5ppekavade+toimimise+uuring.pdf

Pata, K. (21.03.2007). Evalveerimine e. hindamine. Loetud aadressil http://www.slideshare.net/kpata/evalveerimine

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.