Jaanika blogi

Kokkuvõte: haridustehnoloogia praktika Bau-ABC Rostrupis

Kokkuvõte: haridustehnoloogia praktika Bau-ABC Rostrupis

Üldjoontes pean oma praktikat õnnestunuks, sest eesmärgid said täidetud: sain kätte soovitud koolituse korraldamise kogemuse, tegelesin päris palju haridustehnoloogilise nõustamisega ning õppisin lahendama hoopis teistsuguse sihtgrupi teistsuguseid probleeme. Ent nagu ikka, saanuks mõnda asja ka paremini teha.

Mis läks hästi?

Multimeediakoolitus tervikuna
Kuigi mõnda asja oleks saanud paremini teha, saavutas see digivahendite kasutamise baaskoolitus vähemalt kaks seatud eesmärki – baasteadmiste kinnistamine digivahenditest ja digipädevuste edasiarendamine – mida võis näha osalejate loodud digitaalsetest õppematerjalidest. Lisaks olid kõik osalejad huvitatud programmi jätkamisest ning näitasid, et nad on idee digipädevuste arendamise vajalikkusest omaks võtnud.

Haridustehnoloogiline nõustamine
Tagasisidesessiooni käigus tõid meistrid (Lehrwerkmeister) välja, et neil oli palju abi sellest, et keegi ka koolitussessioonide vahepealsel ajal nende küsimustega tegeles. See olevat ühtlasi tõstnud nende usaldust koolitusel tutvustatud töövahendite vastu.

Mida võinuks teha paremini?

Multimeedia koolituse sisu ja rütm
Üksikute töötubade sisu ja rütm ei läinud alati kokku osalejate vajaduste ja ootustega. Kuigi ettevalmistuse käigus püüdsin küll asju tüürida nii, et töötoad keskenduksid selgetele praktilistele ülesannetele, kukkus see eri koolitajapaaridel siiski erinevalt välja. Peamiseks puuduseks, mida meistrid välja tõid, oli liiga rohke info surumine liiga lühikesse ajaraami.

Tehnilised vajakajäämised
Alguses jäin oma eelduste lõksu ning ei osanud arvestada asutuse teistsuguse infrastruktuuriga. Näiteks sellega, et kui arvutiklass on muust ettevõtte sisevõrgust eraldatud, siis ei pääse osalejad oma meilidele Outlookis ligi (mida on tihti vaja, et veebikeskkondades kontosid luua). Sellele asjale leidus küll lahendus Outlooki veebiäppi näol, kuid sellele oleks ma võinud mõelda varem.
Tõsi, mõni tehniline puudus on sügavalt asutuse IT-taristus ning selle lahendamiseks olnuks vaja rohkem aega ja suuremaid hoobasid.

Mida õppisin?

Kui vaadata asja strateegiliselt tasandilt, siis olin tunnistajaks ühele väikesele osale organisatsioonilisest muutusest. Nägin, et kohanemine õppimisega digitaalsel ajastul ning selle plusside ja miinustega toimetulemine ei ole lihtne protsess. See nõuab organisatsiooni kui terviku mõtte- ja toimimisviisi muutust ning see muutus ei ole lihtne.

Kui liikuda praktilisema tasandi juurde, siis õppisin omajagu projektijuhtimist ja seda, kuidas korraldada eri osapoolte koostööd – koolituse sihtgrupist ja neile sobivast metoodikast ühise arusaama kujundamine on määrava tähtsusega koolituse eesmärkide saavutamisel.

Kolmandaks sain üsna hea kogemuse haridustehnoloogilise nõustamisega. Eriti heaks õppetunniks oli nende inimeste nõustamine, kes olid digivahendite rakendamise suhtes õppetöös pigem skeptilised.

Lisaks sain hea ülevaate sellest, milline näeb välja üks traditsiooniline organisatsiooni arvutivõrk ja mis on selle tugevused ja nõrkused.

Taristuseminari lõpuprojektis tõin välja ka järgmised õppetunnid:

Mis tahes tehnoloogia või tehnoloogiaga seotud strateegia elluviimise edu sõltub heal juhul 10% tehnoloogiast ja 90% inimestest, nende vajaduste arvestamisest ning nende kaasamisest. Rakendus, mis endale näib väga kasutajasõbraliku ja lihtsana, võib kellegi teise jaoks tunduda võõras ning keeruline.

Määrava tähtsusega on kontkesti ja sihtgrupi ning selle probleemide tundmaõppimine. Näiteks võid avastada, et plaanitav koolitus ei saa saavutada soovitud mõju, kui ei tehta muudatusi asutuse üldisemas töökorralduses või taristus.

Suureks plussiks on see, kui sihtgrupile on võimalik isiklikult läheneda: koolituste vahepeal tegelesin ka individuaalse haridustehnoloogilise nõustamisega, mis tagasiside järgi oli osalistele väga oluline.

Kui lähed võõrasse asutusse, sea kahtluse alla oma eeldused selle kohta, kuidas miski toimib või mis on tavaline. Näiteks ära looda traadita internetiühenduse olemasolule või sellele, et oma meilidele saavad kõik igast internetiühendusega arvutist ligi. Inimesed kasutavad eri töövahendeid ja “tavaline” või “loomulik” on tegelikult kaunis suhtelised.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *