Jaanika blogi

Haridustehnoloogia praktika: eneseanalüüs nädal I

Haridustehnoloogia praktika: eneseanalüüs nädal I

Millega tegelesin?

Läinud nädalal oli minu praktika raskuskeskmes peamiselt Bau-ABC Rostrupi koolituskeskuse meistritele (Lehrwerkmeister) suunatud multimeediakoolituse ettevalmistamine.  Bau-ABC Rostrupist ja sellest, mis laadi koolitusasutusega tegemist, saab lugeda sellest postitusest. Multimeedia koolituse ettevalmistamist alustasin koos oma juhendajaga juba eelmisel nädalal. Tegemist on järjega ka juba varem, kuid väiksemas mahus läbiviidud koolitustele, mis ei leidnud oma tööga kaunis hõivatud meistrite hulgas kuigi laia kõlapinda.

Projekt on mõneski mõttes keerukas: esiteks on sihtgrupp üsnagi erinevate eelteadmistega ja leidub ka neid, kes digitehnoloogiasse skeptiliselt suhtuvad. Teiseks on projektil pikk ja keeruline eellugu, sest see on seotud Bau-ABC Rostrupi juba paar aastat kestnud osalemisega rahvusvahelises Learning Layersi projektis.

Möödunud nädala jätkasin koolituse ettevalmistamiseks intervjuusid meistritega, et välja selgitada nende hetkeseis digitehnoloogiate kasutamise osas, ootused koolituse suhtes ja ka varustatus nutiseadmetega. Ülevaadet intervjuudest saab lugeda sellest postitusest.

Lisaks valmistasin koos juhendajaga ette esitluse tutvustamaks koolituse ülesehitust, ajakava ning vajaminevat infrastruktuuri asutuse direktorile . Peale selle koordineerisin koostööd veel ühe osapoolega: nimelt on plaanis koolitus läbi viia koos Bremeni ülikooli Bildung und Technik instituudi meeskonnaga, kes osales ka eelmise koolituse korraldamisel. Lisaks Bremeni ülikooli inimestele osalevad koolitusel tuutoritena ka neli aktiivsemat meistrit.

Seega tuleb kõik koolitusega seotud tegevused kooskõlastada mitme osapoole vahel. Sealhulgas ka Bau-ABC Rostrupi juhatusega, kes tahab konkreetset ülevaadet sellest, mida, kellele ja kuidas ja millal õpetatakse.

Minu esmane eesmärk selles olukorras oli aru saada, mis on eri osapoolte eesmärgid ja ootused – nii koolituse korraldajate kui sihtgrupi omad. Eelkõige püüdsin mõista koolituse peamise sihtgrupi, meistrite olukorda ja konteksti ning seda, millisest multimeedia koolitusest neil tegelikult kasu oleks.

Mis siis sellest?

Sain aru, et väga raske on toimuvas orienteeruda või mõttekalt tegutseda tundmata konkreetse projekti eellugu ja organisatsiooni toimimist laiemalt. Samuti tuli ilmekalt esile see, kuidas töötajate erialane areng, õppimine ja selle korraldus sõltub sektori ning organisatsiooni omapäradest ja kultuurist.

Seega kuigi mul on koolituse ettevalmistamisel palju abi kogemustest õppedisaini ja digitaalsete tehnoloogiatega, annab just organisatsiooni konteksti ja tavade mittetundmine ainest peamurdmiseks. Oma osa mängivad ka teine kultuurikontekst ja mõnes olukorras ka keelebarjäär – kuigi räägin ja mõistan saksa keelt üsna hästi, läheb mõni nüanss vahel kaduma.

Kuidas edasi?

Mida saaksin oma senisele toimimisele tagasi vaadates paremini teha? Kindlasti tuleks mul tulevikus olla mõnes olukorras julgem. Otsida mitmeti mõistatavates või ebakindlatele olukordades selgust kohe, kui need tekivad. Sealjuures aga säilitada endiselt rahulik, tähelepanelik ja taktitundeline lähenemine.

Pisut tehnilisem õppetund on see, et vähegi olulisemaid intervjuusid, eriti kui need toimuvad võõrkeeles, tasub lindistada. Kui muidugi olukord lubab ning see intervjueeritavat ebamugavasse olukorda ei pane.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *