Jaanika blogi

Teadmusjuhtimise olemusest ja arengust

Teadmusjuhtimise mõiste Teadmusjuhtimist võib vaadelda kui organisatsiooni- ja juhtimisteooria haru, mis on tekkinud ja arenenud viimastel aastakümnetel ühes suurte ühiskondlike muutustega ( postmodernistliku/postindustrialistliku/infoühiskonna tõusuga). Teadmusjuhtimine otsib vastust küsimusele, kuidas juhtida teadmusmahukaid organisatsioone, kus töötajate teadmised on organisatsiooni oluline vara. Teadmusjuhtimise mõistel ei ole ühte kindlat määratlust, kuid enamasti käsitletakse seda…

(Haridus)tehnoloogi kogemusest haridustehnoloogilise taristuga

Haridustehnoloogiline taristu – mis see on? Esmalt, mida tähendab üldse taristu haridustehnoloogi jaoks? Mõneti sõltub see ilmselt kontekstist, kus haridustehnoloog töötab – on see siis üldhariduskool, ülikool, koolitusasutus või ettevõte. Ent suure tõenäosusega seostab haridustehnoloog seda pikka sõnapaari arvutivõrgu ja -töökohtade, internetiühenduse, seadmete ja nende tarvikute, telekommunikatsiooniteenuste, andmekogude ja ning…

Rühma uuring: kui palju rakendavad haridustehnoloogia tudengid õpitut töös?

Meie kaheinimeseline grupp otsustas rühmatööna otsida vastust lihtsale, kuid meie jaoks olulisele küsimusele: millisel määral rakendavad haridustehnoloogia esimese kursuse tudengid õpitut oma töös? Uuringuid ülikoolis õpitu rakendamise kohta töökohal Ülikoolis õpitu rakendamist töökohal on uuritud mitmeti. Eesti kontekstis viis näiteks Kährik (2007) läbi õppekavade toimimise uuringu. Lisaks õppekorraldusele, õppemeetoditele, edasiõppimisvõimalustele…

Digitaalse õppematerjali koostaja 10 käsku

Vastusena selle nädala ülesandele sõnastasin digitaalse õppematerjali koostaja 10 käsku: 1. Olgu sinu õppematerjali sisu õppijatele asjakohane ja kasulik! 2. Olgu sinu õppematerjal terviklikult läbi mõeldud! 3. Olgu sinu õppematerjali sisu tõene ja täpne! 4. Ehita oma õppematerjal üles selgelt ja loogiliselt! 5. Ära esita liiast või triviaalset infot! 6.…

Õpianalüütika kolmas seminar

Õpianalüütika kolmandas seminaris jätkasime esimese seminari järel ülesseatud õpianalüütilise süsteemi andmete analüüsi ning rääksime analüüsivõimalustest üldisemalt. Esiteks käsitlesime põhjalikumalt küsimust, et milliseid andmeid õpisüsteemist tasub koguda. Olenevalt süsteemist saab koguda väga erinevat infot, muuhulgas näiteks õpieesmärkide kontrolli, õppimise juhtimise (kes ja kuidas õppimist juhib — õppija, õpetaja, kaasõpilased), toetamise, interaktsioonide…